Kui sageli me avaldame oma lähedastele armastust? Nii küsib TV3 uues saates «Armastuse laul» saatejuht Tanel Padar ning tuleb ju tunnistada, et me kõik võiksime maailma rohkem armastust luua ja kallitele öelda, kui väga me neid hindame. Ja kuna eestlased armastavad maailmas vist kõige rohkem igasuguseid laulusaateformaate, siis miks mitte oma tundeid saate kaudu avaldada.
Loomulikult on «Armastuse laul» paras pisarate paraad. Minusugusel hellikul ja inimesekujulisel kõndival emotsioonil (nagu üks mu sõber mind iseloomustas) on muidugi ääretult keeruline selliseid tunnetele rõhuvaid saateid vaadata. Tõsi see ongi – pisarad hakkasid voolama vaat et algustaktide ajal ning ei jätnud mind nad maha saate lõpuni.
Kvaliteedimärk see muidugi pole, aga samas pole saatele ka üleliia palju ette heita. Inimeste armastuslood, mis avasaatesse leitud olid, olid piisavalt erinäolised ning liigutasid erinevalt. Laulud olid esitatud briljantse täpsusega, ei ühtki vääratust, mis asjatundmatu muusikasõbra kõrva võiksid riivata (kuigi Jüri Pootsmanni Riho Sibula järeleaimamine oli ehk natuke liiga pingutatud).
Muidugi soojendas südant, et publik ja peategelasedki oma emotsioonidel välja paista lasid. 50-aastane pereisa, pea uhkelt püsti, mööda põske pisar voolamas – see sulatab iga eesti naise südame, kindla peale. Küll aga tekitasid kohmetust kohati võltsid ja tühjana tunduvad vaheintervjuud. Selge see, et emotsioonidelummas ja liigutatud inimesed, keda just armastuselauluga üllatatud on, ei ole just kõige jutukamad, selge on ka see, et muljeid küsimata ei saa jätta. Aga ehk saab seda kuidagi vähem kunstlikult teha? Alati jääb ka lootus, et kui saade mugavalt end sisse seab, leiavad selle juhid Tanel Padar ja Saara Kadak publikuga parema klapi.
Kadakut tahan kohe eraldi kiita: üks siiramaid momente saates oli tema intervjuu kuueaastase tüdrukutirtsuga, kes oli pisarateni liigutatud talle pühendatud laulust. Neid hetki tahaks sellise formaadi juures rohkemgi näha – siiras emotsiooni ka saatetegijatelt. Aga küll nad leiavad oma rütmi ja hoo.
Mida sellest mammutsaatest (poolteist tundi armastuslaule!) aga edasistesse päevadesse kaasa võtta? Ehk teadmise, et «eestlased pole külm põhjamaa rahvas», kui taas Padarit parafraseerida. Aga kas nad seda tõesti on? Ei usu mina, et hoolimata näilisest peiu- ja pruudipõuast meie kuidagi külmemad ja tundetumad oleme. Tunneme suurelt ja võimsalt, aga vahel on tunnete väljanäitamiseks tõesti vist laulu abi vaja. Laulurahvas, mis teha.
«Armastuse laul»
Neljapäevitu TV3s kell 20
Saatejuhid Tanel Padar ja Saara Kadak