Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/03/08/5137733t1h2850.jpg)
Veebruari lõpus avas muusik ja (etendus)kunstnik Andres Lõo (A) Hobusepea galeriis isikunäituse «Fantoomplatvorm». Enne näitust avaldas kunstnik ka loomingulise programmi, mille järgi püsivat maailm ja kunst selle kirjeldajana viimasel ajal teatud vangistavas paranoias. Vaja oleks positiivset programmi, leiab kunstnik.
Kunstniku väitel tammub kaasaegne kunst paigal. A küsib, mis on kaasaegse kunsti roll ühiskonnas ja kunstniku roll tulevikus. Ta pakub praeguse näitusega enda sõnul välja suhtlusplatvormi, võimaluse aruteluks, mis värk kaasaegse kunstiga siis on. Kunstnik on öelnud, et fantoomplatvorm on tühik, mis sümboliseerib lahenduse leidmise võimalust. See on miski, mida kunstnik soovib teistega jagada, selle asemel et vegeteerida paranoialaadses soikumis, mille lõpptulemuseks on viha, hirm ja vägivald. Kunstniku sõnul on tarvis positiivset programmi. Mitte usku ja lootust, vaid konkreetset positiivset programmi. Kunstnik küsib, kas kunstnikud suudavad seda pakkuda.