Stalinistliku ajajärgu kunsti kohta on pealtnäha lihtne seisukohta võtta: absoluutse terrori olukord ja sotsialistlik realism ehk pealesunnitud ja ideoloogiliselt angažeeritud kunstiparadigma kohustuslike teemade ja stiilivõtetega ei jätnud kunstnikele võimalusi vabaks eneseteostuseks. Selle eelteadmisega stalinistliku impressionismi näitusele tulles võib sattuda segadusse: stampteemasid, mida perioodilt ootaks – traktoreid, kolhoose ja vabrikuid –, justkui on, aga palju on ka arhetüüpselt ja ajatuna mõjuvat loodusmaali ning rahvuslikku olustikku. Sulev Oll kirjutabki Maalehes, et näitus on «üllatavalt rõõmus, rahvuslik ning hoopis ilma okastraadita».