Tiit Hennostelt ilmus uhke ja mahukas teos

Tiit Hennoste

FOTO: Sille Annuk

Monograafiasarjas «Heuremata» ilmus uus raamat, Tiit Hennoste «Eesti  kirjanduslik  avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I».

FOTO: Raamat

Tiit Hennoste «Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I» on katse kirjutada lahti eesti 20. sajandi avangardismi/modernismi lugu ja ühtlasi katse ehitada oma mudel selle analüüsimiseks. Raamat tõstab programmiliselt esile need kirjanduse komponendid, mis tavaliselt teoste varju jäävad, kuid avangardis eriti oluliseks tõusevad: autorite loomingulised programmid ja manifestid, omaväljaanded, keel jms.

Raamat on esimene osa kaheköitelisest monograafiast ja toetub ajakirjas Vikerkaar 1993–1997 ilmunud artiklitesarjale «Hüpped modernismi poole: eesti 20. sajandi kirjandusest Euroopa modernismi taustal».

Tiit Hennoste (PhD, sünd 1953) on keele- ja kirjandusteadlane ning kriitik. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning töötanud seejärel põhiliselt Tartu Ülikoolis eesti keele teadurina, lisaks aastail 1992–1996 ja 2004–2008 Helsingi Ülikoolis eesti kirjanduse lektorina. Tema kesksed uurimisvaldkonnad on suuline eesti keel ja suhtlus, netikeel, avangard ja modernism eesti kirjanduses, eesti kirjandusuurimise ajalugu, enesekolonisatsioon, meedia toimimine. Ta on avaldanud umbes 300 artiklit, esseed ja arvustust, 3 artiklisarja, 5 monograafiat ja 2 artiklikogu. Raamatuid: «Eesti keele allkeeled» (Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013, koos Karl Pajusaluga), «Kommikoer ja pommikoer. Üksteist lugu eesti ajakirjandusest» (Tallinn: Kultuurileht, 2010), «Eurooplaseks saamine. Kõrvalkäija altkulmupilk. Artikleid ja arvamusi 1986―2003» (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003)

Asutustevahelises monograafiasarjas «Heuremata» avaldatakse kirjandusteaduse, kultuuriteooria ja -semiootika, visuaalkunstide ja teatriteaduse alaseid originaaluurimusi. Sari algatati 2005. aastal Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule ning semiootika osakondade, kunstiajaloo õppetooli, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi jt humanitaarasutuste koostöös. Projekti juhitakse Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudist ning raamatud ilmuvad Tartu Ülikooli Kirjastuses. Sarja tegevust koordineerib rahvusvaheline kolleegium.

Seni on «Heuremata» sarjas ilmunud: Boris Bernstein «Visuaalne kujund ja kunstimaailm» (2009), Katrin Kivimaa «Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850—2000» (2009), koguteos «20. sajandi mõttevoolud», toimetanud Epp Annus (2009), Jaak Tomberg «Kirjanduse lepitav otstarve» (2011), Peeter Torop «Tõlge ja kultuur» (2011).

Ilmumas on: Cornelius Hasselblatt «Eesti kirjanduse ajalugu» (2016). Projekti toetab HTM riiklik programm «Eesti keel ja kultuurimälu II». 

Tagasi üles