/nginx/o/2016/03/20/5177603t1hec55.jpg)
Soome suurimas ajalehes Helsingin Sanomat imestatakse, miks ei võitnud „Vehkleja“ Soome filmiauhindade jagamisel rohkem auhindu kui parim film ja parim operaatoritöö.
"Vehkleja" vähene edu Jussi gaalal üllatas kriitikut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriajakirjanik Veli-Pekka Lehtonen on hämmingus, miks ei peetud režissöör Klaus Härö ja stsenarist Anna Heinämaad isegi oma kategooria auhindade nominatsiooni väärilisteks.
Soome filmiauhindade ehk Jussi võitjad selgitatakse välja 350 filmitegija hääletuse tulemusena. Selle, kes üldse auhindadele kandideerivad, otsustab aga filmitegijate liidu Filmiaura juhatus, kelle arvates ei olnud Härö ega Heinämaa oma kategoorias väärilised tegijad. Laupäevasel gaalal selgus aga, et suur osa filmiala tegijaist on teisel arvamusel, sest miks muidu oleks see film parimaks tunnistatud.
Kindlasti on parimad maitse asi, kuid filmiauhindade selgitamise süsteem vajaks ajakirjaniku arvates kaasajastamist. Üks võimalus oleks nominentide arvu suurendamine kolmest viieni. Igas kategoorias kolm nominenti õigustas end kümme aastat tagasi, mil Soomes valmis aastas 15 filmi. Täna on olukord aga hoopis muu - kinodesse jõuab keskmiselt 40 kodumaist filmi. Lisaks oli valijate arv toona oluliselt väiksem kui praegune 350 liikmeline filmitegijate žürii.
Kas süsteemi muudetakse või mitte, selgub juba aasta pärast järgmisel Jussi gaalal.