Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875370t1h2206.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/03/30/5211199t1hd42c.jpg)
Täna Rahvusraamatukogu suures saalis VAT Teatris esietenduv Raivo Trassi lavastatud Paul-Eerik Rummo näidend «Taevast sajab kõikseaeg kive» mõjub tekstinagi kui külluslik kokteil. Kirjanik soovitab vaatajaile saalis unustada kõik muu ja hoida silmad-kõrvad lahti. Näidendi lugemiselamuse põhjal võtsingi kirjanikku usutleda, millega ta oli lahkelt nõus.
-Neli aastat tagasi Postimehele (PM, 19. jaanuar 2012) antud intervjuu lõpus mainisid järgmise tööna Czesław Miłoszi tõlkimist, mööndes, et «ikka tuleb jooksvaid asju ja huvide hargnemisi vahele». Sinna «vahele» on jäänud Ibseni «Brandi» tõlge (ilmus 2014) ning nüüd sinu enda, järjekorras viies näidend. Päris «jooksev asi» see olla ei saa, ehkki valminud VAT Teatri tellimusel. Mismoodi see siis juhtus?