Metsaraiumine 1990ndatel, laastud lendavad (1)

, kriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pidu täies hoos. Maapoisid aktsioonis.
Pidu täies hoos. Maapoisid aktsioonis. Foto: Kaader filmist

Omamoodi on Triin Ruumeti debüütfilm meistriteos. Olematu stsenaariumiga on vändatud ligi kahetunnine teos, mida vaadates ei pea teab mis piinlikkust tundma.

Filmis on pildikultuuri, ainuüksi äge kaader finaalist karistuseks terastorni köidetud noortest meestest on midagi väärt. Pildiga mõnuletakse täiega, isegi seal, kus montaažikäärid oleks terviku seisukohalt kõvasti kasuks tulnud. Siin tuleb mainida, et raske on määratleda, mis tervikuga ja mis filmiga tegu.

Määratlemisel saab kasutada ka eitust. «Päevad, mis ajasid segadusse» pole noortekomöödia, sest nalja saab vähe. Pole road movie, sest mõne kihutamise vahel jääb liikumine toppama. Pole ajastufilm, sest ajastu tõetruudust asendab väljamõeldud tegelikkus. Määratlemise raskustest päästab välja vana hea lahendus: «Päevad, mis ajasid segadusse» on sulaselge eesti film. Mille keskmine eestlane kinos vahele jätab, et ükskord telekast õlle kõrvale vahtida.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles