Eesti Muusika Päevad teevad rohelist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Helilooja Margo Kõlar ja imepill varioola- EMP-i käigus leiab see üks Eesti esimesi elektroonilisi instrumente ka üle pika aja rakendust
Helilooja Margo Kõlar ja imepill varioola- EMP-i käigus leiab see üks Eesti esimesi elektroonilisi instrumente ka üle pika aja rakendust Foto: Madli-Liis Parts

Eesti Muusika Päevade tänavune pealkiri on «Roheline heli?» ja tähendab see mõistagi ka seda, et sellele küsimärgiga lõppevale väljendile otsitakse helilist vastust. Või nagu selgitab teemapüstitust üks festivali kunstilisi juhte Timo Steiner: «Muusikute tunnetus või mure meie planeedi saatuse järele ja mida me ise teha saaksime ja ühiskond teha saaks, et need asjad ikka paremad oleksid. See on selline ühistunnetuse otsimine maaga.»

Festival on küll laiem, kuid teema väljendub ka programmis. Näiteks mini-EMP kavas oleval üritusel «Suurpuhastus» puhastatakse luudadega Vabaduse väljakut, kuid samas ollakse tähelepanelikud ka helide osas, mis sellega kaasnevad. Mini-EMP lõpetab aga üritus «Linnulaulu disko», mille käigus luuakse mets tantsusaali. Vahemärkusena olgu öeldud, et teist aastat toimub EMP raames noortefestival mini-EMP ja kui festivali programmi vaadata, siis on mini-EMP varsti juba suurem kui too teine EMP ehk siis maakera seest leiab veel suurema maakera.

Rohelise mõtteviisi üks ilminguid on ka taaskasutus. Taaskasutuse näidetena festivalilt toob Steiner kõigepealt välja muusikasündmuse, mille käigus antakse pillile nimega varioola uus elutsükkel. Varioola on elektriorelit meenutav pill, mille ehitasid kihlveost ajendatuna 1955. aastal kaks meest, Heino Pedusaar ja Anatol Sügis. Seda peetakse kas just esimeseks Eesti elektrooniliseks instrumendiks, aga üheks esimestest kindlasti.

Tagasi üles