Köler Prize’ist – analüütiliselt, märkustega, õiglaselt

Köler Prize’i 2014. aasta võidutöö: Jass Kaselaane installatsioon «Nukkude väljak». Foto: Liis Treimann

Reedel avatakse järjekorras kuues Köler Prize’i nominentide näitus. Esimest korda antakse auhind uute EKKMi peremeeste Marten Esko ja Johannes Säre juhatusel. Vanad peremehed Anders Härm ja Neeme Külm andsid selle talu möödunud aastal üle. Mina võtsin endale nüüd ülesandeks kehastuda Marju Lauristini õpilaseks, tõmmata selga valge kittel ja uurida natuke Köler Prize’i meediakuvandit, võtta kokku viisaastak ja selle saavutused.

Köler Prize’i meediakuvandit on üldiselt peetud heaks. Kuid faktid ennekõike, nii et heitkem pilk Köler Prize materiaalsele ajaloole läbi arvutikuvari. Võib ju ka küsida, miks just läbi arvutikuvari, miks mitte kaevuda raamatukogu külmadesse ja niisketesse koridoridesse, töötada läbi terve pabermeedia ja lõpetada tuberkuloosiga sanaatooriumi männimetsas jalutamas. Vastaksin nii: pabermeediast ei jää ju jälge, kuid meid huvitavad eelkõige jäljed.

Vein teeb oma töö