/nginx/o/2014/11/25/3552393t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2016/04/14/5262105t1he085.jpg)
Oktoobris ja novembris tuuritab NO99 Euroopas, täpsemalt Belgias ja Prantsusmaal. Neljas linnas – Brüsselis, Charlerois’s, Villeneuve/Lille’is ja Pariisis – antakse lavastustega «NO43 Kõnts» ja «NO51 Mu naine vihastas» kokku 14 etendust.
NO99 viib Brüsselisse ja Pariisi oma pori
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõntsa» mängimiseks vajaliku mulla ehk pori viivad eestlased Tallinnast Euroopasse kaasa. «Loomulikult. See on mängu tähtsaim element,» põhjendab teatri kunstiline juht, lavastaja ja kunstnik Ene-Liis Semper.
/nginx/o/2015/10/21/4617911t1h94a7.jpg)
NO99 kunstiline juht ja lavastaja Tiit Ojasoo tõdeb, et logistiliselt on sügisene tuur päris korralik pusle. «Dekoratsioonid, tehnikud ja näitlejad liiguvad mööda Euroopat edasi-tagasi, kes vahepeal koju puhkama ja töö- ja puhkeaja seadust järgima, kes järgmisse linna uut mängupaika ette valmistama. Rasmus Kaljujärv, Gert Raudsep, Rea Lest, Helena Pruuli, Jörgen Liik ja Simeoni Sundja ei saa vist kuu aega järjest koju, kuna nemad mängivad mõlemas reisivas lavastuses.»
Kuigi Ojasoo aimab juba ette, et jooksvalt on vaja lahendada kümneid ja sadu küsimusi, on ta oma meeskonnale kindel. «Nagu ma täna ajalehest lugesin: maailma vallutama minnakse maailma parima meeskonnaga. Meie logistikud ja tehnikud on seda kõike juba üle kümne aasta harjutanud.»
«Sealne publik on haritud, nad on näinud tipptasemel tegijaid seinast seina, regulaarselt mängivad sellised maailmakuulsad kompaniid nagu Les Ballets C de la B… meil jääb üle ainult rõõmu tunda, et saame end nende seas proovile panna,» lisab Semper.
Kui saksakeelsesse kultuuriruumi on NO99 põiganud korduvalt, siis Prantsusmaal on seni mängitud vaid kolmel korral: 2011. aastal anti lavastusega «NO83 Kuidas seletada pilte surnud jänesele» etendusi Pariisis, 2014. aasta talvel mängiti «NO51 Mu naine vihastas» Nantes’is ja 2015. aasta suvel esineti Avignoni teatrifestivalil.
Semperi hinnangul on prantsuse publik hästi soe, kiire taibuga ja tundlik. «Meid on hästi vastu võetud, nii et mõtlesime, et kui nendepoolne huvi nii suur on, miks mitte,» lausub Semper.
Küsimusele, kuidas uhke tuur alguse sai, vastab Ojasoo, et üks asi viis teiseni. «Pariis viis Avignoni ja Avignon tõi Pariisi tagasi. Enamik teatreid Prantsusmaal on ilma trupita, n-ö tühjad majad, mis peavad kogu repertuaari sisse ostma. Odavam see neile lõppkokkuvõttes ilmselt ei tule, kuigi selline plaan vist alguses oli, samas vesi voolab meie veskile, sest prantslastel-belglastel on raha, et meid kutsuda, ja tänu kultuuriministeeriumi toetusele on meil, mida näidata,» selgitab Ojasoo.
/nginx/o/2014/05/20/3045870t1h86da.jpg)
Sügisene tuur saab alguse Brüsselist, kus rahvusvahelise orientatsiooniga teatris KVS (Koniklijke Vlaamse Shouwburg) mängitakse 27. ja 28. oktoobril «Kõntsa». Ojasoo sõnul annab asukoht Euroopa keskpunktis KVSile perspektiivid ja paneb kohustused, mida nad ka täiel määral teadvustavad.
«Sealne publik on haritud, nad on näinud tipptasemel tegijaid seinast seina, regulaarselt mängivad sellised maailmakuulsad kompaniid nagu Les Ballets C de la B… meil jääb üle ainult rõõmu tunda, et saame end nende seas proovile panna,» lisab Semper.
KVS on NO99 vana tuttav, 2013. aastal valmis just koostöös selle Belgia teatri ja Saksamaal asuva Münchener Kammerspielega lavastus «NO58 Ilona. Rosetta. Sue.».
:format(webp)/nginx/o/2015/10/21/4617921t1h5f4f.jpg)
Et «Kõnts» võiks publikule ehmatavalt mõjuda, ei arva kumbki lavastaja. Semperi sõnul näitas «Kõntsa» vastukaja Saksamaal, et inimeste oskus lugeda poeetilisi alltekste on hea. «KVSi lava oma igapäevase repertuaariga asetab meid esinemiseks väga nõudlikku konteksti,» nendib Semper.
Ojasoo möönab, et prantslastele meeldib laval rääkida, kuid «Kõntsas» eriti palju ei räägita. «Samas on prantsuse teatris ka väga tugev visuaalse teatri koolkond. Ma arvan, et «Kõnts» oma ansamblimängu ja füüsilise religioossusega on väga värskendav kogemus sealsele vaatajale.»
Semper lisab, et «Kõntsa» esimene gastroll Saksamaale kinnitas, et pilt ütleb endiselt rohkem kui tuhat sõna. «Kuna vaatajate kultuurikontekst oli eestlaste omast erinev, siis olid mõned hiljem publikult kuuldud assotsiatsioonid heas mõttes päris pöörased. Kuna seni on meie kogemus prantslastele mängimisest eranditult meeldiv, on tuuri eel sisetunne hea,» räägib Semper.
Ojasoo tunnistab, et kunagi hirmutas teda külalisetenduste andmine Berliinis ja Moskvas, sest publik seal on justkui kõike head ja paremat näinud, mida maailmateatril pakkuda on. «Tänasel päeval hirmutab publik, kes ei tahagi vaadata, mida maailmateatril pakkuda on.»
Pariisis annab NO99 etendusi Nanterre-Amandiers’ teatris, kus kunstiliseks juhiks on Prantsuse teatri rahvusvaheline superstaar Philippe Quesne ja mille mängukavast leiab sellised nimed nagu Giséle Vienne, Milo Rau, Rodrigo Garcia, Forced Entertainment. Semper tunnistabki, et ei teagi, kumb väljakutse suurem on, kas mängida 2011. aastal ajalooliselt laetud Odéonis või 2016. aastal moodsas Nanterre’is.
Kusjuures Nanterre’is esinetakse sügisel Tallinnas NO99 etendusi vaatamas käinud Quesne’i enese kutsel. «Quesne’i huvi meie vastu tekkis, nähes meid mitmel festivalil, kuhu ka tema lavastused olid kutsutud,» selgitab Semper.
Philippe Quesne on ka üks tänavuse Baltoscandali peaesinejaid. Eestis näeb tema uhiuut lavastust «Night of the Moles (Welcome to Caveland)». Semper kinnitab, et hindab Philippe Quesne’i väga kõrgelt, sest tegemist on ühe omanäolisema käekirjaga lavastajaga tänapäeva Euroopa teatris. «Kuna ta alustas kunstnikuna, on tema lavastused väga visuaalsed ja samas teravalt vaimukad. See on suurepärane, et ta uuslavastusega jälle siiapoole teel on – selliseid esinejaid võõrustades on Baltoscandal tõeline A-kategooria teatrifestival,» rõõmustab Semper, kelle enda lavastus «El Dorado: Klounide hävitusretk» on samuti Baltoscandali mängukavas.
Kusjuures Nanterre’is esinetakse sügisel Tallinnas NO99 etendusi vaatamas käinud Quesne’i enese kutsel. «Quesne’i huvi meie vastu tekkis, nähes meid mitmel festivalil, kuhu ka tema lavastused olid kutsutud,» selgitab Semper.
Küsimusele, millises teatris esinemine on Ene-Liis Semperile ja Tiit Ojasoole kõige olulisem, vastab viimane, et kunstilises plaanis on NO99 jaoks kõik etendused alati olulised, see on aksioom, millega ei diskuteerita. «Kontaktide mõttes… eks neid saab ilmselt Brüsselist ja Pariisist rohkem kui mõnest väiksemast linnast. Samas meie teatri kõige olulisem kontakt, esimene inimene, kes meid välja viis ja tänu kellele ka ülejäänud uksed avanema hakkasid, ilmus ise ühel sumedal augustiööl Kadrioru ujumisbasseini veerele. Kuidas ta teadis sinna tulla, keegi ei tea siiani…»
Semper toob esile, et aeg-ajalt Eestist väljaspool esineda on teatrile kasulik juba seepärast, et igas riigis on publik täiesti isesugune. «Mõnegi lavastuse puhul on pärast välisetendusi näha, kuidas lavastus on kasvanud ja justnagu avanenud, muutunud mitmekihilisemaks tänu peegeldusele, mis tuleb teistsuguse publiku poolt.»
Ojasoo tunnistab, et kunagi hirmutas teda külalisetenduste andmine Berliinis ja Moskvas, sest publik seal on justkui kõike head ja paremat näinud, mida maailmateatril pakkuda on. «Tänasel päeval hirmutab publik, kes ei tahagi vaadata, mida maailmateatril pakkuda on.»
TEATER NO99 SUUR TUUR
27. oktoober NO43/Kõnts (Brüssel, KVS)
28. oktoober NO43/Kõnts (Brüssel, KVS)
24. november NO51/MU naine vihastas (Charleroi)
25. november NO51/MU naine vihastas (Charleroi)
28. november NO43/Kõnts (Villeneuve/Lille)
29. november NO43/Kõnts (Villeneuve/Lille)
2. detsember NO51/Mu naine vihastas (Pariis, Nanterre)
3. detsember NO51/Mu naine vihastas (Pariis, Nanterre)
4. detsember NO51/Mu naine vihastas (Pariis, Nanterre)
5. detsember NO51/Mu naine vihastas (Pariis, Nanterre)
6. detsember NO51/Mu naine vihastas (Pariis, Nanterre)
9. detsember NO43/Kõnts (Pariis, Nanterre)
10. detsember NO43/Kõnts (Pariis, Nanterre)
11. detsember NO43/Kõnts (Pariis, Nanterre)