Vaata, kes tulevad Prima Vistale esinema

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heili Sibrits
Copy
Ruge Eugen
Ruge Eugen Foto: Prima Vista

4. – 7. maini peetava Tartu rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista väliskülaliste teosed jõuvad tõlgituna riburadamisi poelettidele.

Märtsi lõpus avaldas Loomingu Raamatukogu Tiiu Relve tõlkes saksa kirjaniku Eugen Ruge autobiograafilise värvinguga romaani „Cabo de Gata“, mis kirjeldab nimetu kirjaniku pagemist talvisesse Andaluusia kalurikülla, et alustada seal romaani kirjutamist. Loodetud paradiis on jaanuaris külm ja ebasõbralik, kirjaniku ainukeseks sõbraks saab punasekirju kass ning romaani kirjutamine ebaõnnestub täielikult. Ometi on kirjaniku 15 aastat hiljem kirja pandud tagasivaade kalurikülas veedetud 123 päevale nauditav lugemine, sest ebaõnnestumise lugu on kirja pandud mänguliselt, kergelt ja elegantselt. Eugen Ruge esineb Tartus päev enne festivali ametlikku algust ehk 3. mail ja Tallinnas 5. mail.

Audrey Magee, foto:
Audrey Magee, foto: Foto: Prima Vista

Vahetult enne festivali ehk aprilli viimasel nädalal on oodata suisa kolme Prima Vista välisautori teose eestindusi. Kirjastus Petrone Print annab välja Tiina Tariku tõlgitud iiri kirjanik Audrey Magee debüütromaani “Avantüür” (The Undertaking, 2013). Selle rohkelt tunnustust pälvinud teose näol on tegemist ajaloolise romaaniga, mille tegevus toimub Teise maailmasõja ajal paralleelselt Berliinis ning Stalingradis. Sõjaromaane  on  palju  kirjutatud,  kuid  Magee  oma teeb  eriliseks  selle  stiil:  vältides detailseid kirjeldusi ning kasutades selle asemel ohtralt täpset, ilustamata dialoogi, saavutab autor teatud taotlusliku kammerlikkuse ja intensiivsuse. See on justkui teatrietendus romaani vormis,  mis  kasutab  dialoogi  narratiivi  edasiviimiseks ning  lubab  lugejail  endil  tegelasi  ja nende  käitumist  tõlgendada. Audrey Magee esineb Tartus 6. mail.

Valerie Fritsch, foto: Prima Vista
Valerie Fritsch, foto: Prima Vista Foto: Pirima Vista

Kirjastus Eesti Raamat annab välja noore austria kirjaniku Valerie Fritschi läbimurdeteose “Winteri aed” (Winters Garten, 2015), mis võeti saksa keeleruumis kolleegide, kriitikute ja meedia poolt soojalt vastu. Eelkõige kiideti autori hämmastavalt külluslikku ja hullutavalt kaunist keelekasutust, mida Fritsch kasutab apokalüpsise kirjeldamiseks. Tema kohati arhailine, rikas ja lopsakas keel seisab justkui väljaspool aega. Romaani peategelase Anton Winteri lapsepõlv möödub idüllilises aiakoloonias, kus loodus on lopsakas, kõik kasvab ja õitseb. Paradiisi meenutavas aias mängivad vanakesed õhtuti verandal viiulit, emad kiigutavad imikuid ja koerad lakuvad laste kriimustatud põlvi. Edasi viib autor lugeja maailmalõpu ootuses mereäärsesse linna, kus valitseb kaos. Tänavatel liiguvad marodööritsevad lastejõugud ja vabadusse pääsenud tsirkuseloomad, linnast välja suunduvad põgenikevoorid, peaaegu kõrvuti toimuvad massienesetapud ja -laulatused. See on aga kõigest kuliss aitamaks autoril esitada küsimust, mis juhtub inimesega tulevikulootuseta maailmas. Valerie Fritsch esineb Prima Vista raames Tartus 5. mail.

Margo Rejmer, foto
Margo Rejmer, foto Foto: Krzysztof Dubiel

Hendrik Lindepuu jätkab poola kirjanduse vahendamist eestikeelsele publikule. Seekord on festivali ajaks trükisoe Małgorzata Rejmeri 2013. aastal ilmunudreportaažiraamat „Bukarest. Tolm ja veri” („Bukareszt. Kurz i krew“), mille eest sai Rejmer mitu tähtsat kirjandusauhinda. See teos meenutab ülesehituselt Prima Vista varasemate külaliste Mariusz Szczygiełi “Gottlandi” ja Witold Szabłowski “Mõrtsukat aprikooside linnast”: selles on ekskursse Rumeenia ajalukku ja lähemalt käsitletakse Ceauşescu kommunistlikku hirmuvalitsust, kuid peatähelepanu on siiski tänapäeva Rumeenial. Małgorzata Rejmer esinemine Prima Vista raames toimub 4. mail Tartu Linnaraamatukogu saalis.

Lisaks esinevad Prima Vistal Claus Høxbroe & Oscar Gilbert, Jay Asher, Juri Volodarski, Minna Lindgren, Natalja Beltšenko, Viktor Jerofejev, Vilis Lācītis, Hemant Divate, Marius Povilas ja Elijas Martynenko. 

Tagasi üles