Aja auk. Küünikud mustas

The Blues Brothers Foto: Kuvatõmmis

Kumb oli enne, kas film «The Blues Brothers» või bänd The Blues Brothers? Tegelikult oli kõige enne Saturday Night Live, kus aastal 1976 tegid selle esialgu täiesti fiktiivse bändiga debüüdi koomikud John Belushi («Joliet» Jake Blues) ja Dan Aykroyd (Elwood Blues), üks paks ja lühike, teine pikk ja peenike. Kõik rekvisiidid olid juba alguses paigas – mustad prillid, nihkes huumorimeel, mustad ülikonnad, mustad kaabud, küüniline maailmavaade ja valged sokid.

Esiotsa olidki ainult sketšid, aga paari aasta pärast oli bänd šõus juba kui täieõiguslik muusikaline külaline. Esimene album, «Briefcase Full of Blues» ilmus 1978, ja vaatamata sellele, et tegu oli huumorišõust alguse saanud koomikutebändiga, oli muusika täiesti tõsiseltvõetav. Tegemist oli jõulise kontsertsalvestusega, kus mängisid tähelepanuväärselt head muusikud. Aga ikkagi oli veidi üllatav, et paari viimase kümnendi bluusi- ja soulikavereid sisaldav album lendas ühe jutiga edetabelite etteotsa.

Kui miski on menukas, siis peab see filmiks saama. Mingil põhjusel otsustati stsenaariumi kirjutamine anda Dan Aykroydile, kes mitte ainult et ei olnud kunagi ise ühtegi filmistsenaariumi kirjutanud, vaid polnud isegi ühtegi näinud. Ettepanek oli siiski ahvatlev. Tulemus meenutas midagi, mis sarnanes 324-leheküljelise vabavärsiga. Algus oli seega paljutõotav ning tegelikult sai ka tulemus igati võimas. Vaatasin filmi just üle, on küll väga hästi ajaproovile vastu pidanud. Jabur, aga stiilne. Puhas klassika.