Riho, te olete seni portreteerinud peamiselt loodust või inimest ja loodust, isegi teie Valeri Kirsi filmi nimetas Liina Paakspuu naljaga pooleks loodusfilmiks, mille peategelaseks on entusiastlik tõuaretaja, kes püüab väljasurevat tõugu kirglikult populariseerida. Nüüd siis Sven Grünberg. Miks tema?
Inimene on looduse lahutamatu osa. Ma ei tõmbaks siia vahele joont. Eelmises filmis «Maastiku mustrid» uurisin, kuidas Eesti loodus ja rahvas on läbi sajandite üksteist kujundanud. Praegu huvitab mind looming ja loomingulisus: miks mõni inimene on oma liigikaaslastest mingil alal andekam.