See oli nagu üks teine maailm

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Richard Kadlčák
Copy
«Hukatuslik leiutis», 1958.
«Hukatuslik leiutis», 1958. Foto: Kaader filmist

Karel Zemani filmid on lahutamatult seotud minu lapsepõlvega Tšehhi Vabariigis, toonases Tšehhoslovakkias. Tegelikult ei kehti see mitte ainult kogu minu põlvkonna kohta, kelle lapsepõlv jäi 1970ndatesse, vaid ka meie isade kohta, sest esimesed filmid tegi Zeman juba 1940ndate lõpus ja 1950ndatel. Mõistagi ei mõjutanud tema filmid ainult lapsi. Ma usun, et tema filmid meeldivad kõigile, kes lugesid ja loevad senini põnevusega Jules Verne’i raamatuid. Need lihtsalt tabavad nii täpselt tema teoste vaimu. Ja inspireerivad.

Tema filmide mõjust rääkides tuleb arvesse võtta aega ja kohta. 1970ndate kommunistliku Tšehhoslovakkia filmidest ja televisoonist ei meenu mitte midagi võrreldavat Zemani filmidega – see oli nagu teine maailm ja nende linastumist oodati kannamatult juba nädalaid ette.

Muidugi ei olnud 1970ndatel veel arvuteid. Keegi ei teadnud midagi arvutitrikkidest ega eriefektidest. Zeman kasutas alati traditsioonilisi meetodeid ja oli selle juures uskumatult innovatiivne. Ta oli esimene ja võib-olla on senini ainus, kes oli suuteline animeerima klaasi – materjali, mida peeti animatsiooni jaoks absoluutselt ebasobivaks. Me ei teadnud aga toona, et tema filmid olid ilmutuslikud ka lääne vaatajale.

Märksõnad

Tagasi üles