Nike

Isegi Terry Gilliam varastas temalt
Haapsalu filmifestival teeb kummarduse filmivõlur Karel Zemanile

Nii vändati 1950ndate keskel mängufilmi «Reis eelajaloolisse aega».

FOTO: Karel Zemani muuseum

Sellistest meestest nagu tšehh Karel Zeman, kelle pärandi võtab fookusesse reedel algav Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival, võib rääkida legende. Kuidas nad rohkem kui pool sajandit tagasi ehitasid oma kätega üles selliseid maailmu, mida tänapäeval peetakse võimatuks teha ilma arvutita.

Näiteks 1950ndate keskel jõudis Tšehhoslovakkias kinoekraanidele teaduslik-fantastiline film «Reis eelajaloolisse aega». Neli tänapäeva last sõidavad mööda aja jõge ja tutvuvad aegade alguse loodusega. Mõistagi ei pääse mööda ka kõikvõimalikest saurustest. Kuidas Zeman seda kõike oma väikeses stuudios ja tänapäeva looduses lavastas – ühendas elusat elutuga, näitlejaid nukkudega, mängu- ja animafilmi, kasutas erinevaid optilisi illusioone, moonutas perspektiivi, et petta vaataja nägemismeelt –, on päris raske ette kujutada.

Aga lapsed – ja mitte ainult tšehhi omad – olid vaimustuses: milline põnev maailm! Film võitis Veneetsia festivalil lastefilmide grand prix’ ja seda peetakse praegugi maailma lastefilmide kullafondi kuuluvaks. Ometi polnud seikluslikkus filmi peamine eesmärk. Olulisemgi oli see, et kujutatu saaks ka pisimas detailis tõetruu – kõik, mis ekraanil rekonstrueeritud, põhines oma aja teadusuuringute viimasel sõnal. Filmi läbib selge populaarteaduslik suundumus ja see lähendab seda meie oma filmileiduri Heino Parsi loomingule, eelkõige Operaator Kõpsu sarjale.

Ka 1989. aastal surnud Karel Zemani juured olid animatsioonis. Nagu meeldis katsetada ja materjalidega mängida Parsile, meeldis see ka Zemanile. Ükskõik, millist kõige mõjukamate animafilmide küsitlust parasjagu ka ei korraldataks, nimetatakse ikka Zemani 1949. aastal valminud nukufilmi «Inspiratsioon».

Ka selles sai ta hakkama ilmvõimatuga – animeeris klaasi, ja kuuldavasti veetud isegi kihla, kas seda on võimalik teha või mitte. Selgus, et on, film on koguni pühendatud kuulsale tšehhi klaasikunsti traditsioonile. Ent film ei tõuse esile ainult tehnika pärast – siiani peetakse seda ka üheks poeetilisemaks animafilmiks üldse.

Ja taas pöörab Zeman uuele rajale – võtab aluseks Jules Verne’i maailma ja üha täiustab oma elusa ja elutu mateeria sünteesi kinolinal. «Hukatuslikust leiutisest» (ingliskeelses kultuuriruumis pealkirjaga «Jules Verne’i imeline maailm» ja Nõukogude Eestis «Back-Capi saare saladus») saab tema enda, aga ka tšehhi filmiajaloo edukamaid filme. 1958. aastal Brüsselis aset leidnud EXPO maailmanäitusel auhinnatakse seda grand prix’ga ja ainuüksi New Yorgis tuleb see korraga välja ligemale sajal ekraanil.

Édouard Riou ja Léon Benetti illustratsioonidest, mis kaunistasid Verne’i algupärandeid, saab filmi visuaalne selgroog, selle dekoratsioon, mille vahele pannakse askeldama näitlejad. Läbinisti mängulises, tugevalt stiliseeritud kunstipärases maailmas tõuseb esile mingi süütu nostalgia Verne’i raamatute tehniliste avastuste, kõikvõimalike imevidinate järele, aga ka lapsepõlve lugemiselamuse järele. Maailma järele, kus kõik oli veel võimalik.

Samasugust stilisatsiooni kasutab Zeman ka 1961. aastal valminud filmis «Parun Münchhausen», kus ta elustab vanade gravüüride maailma, saades sedapuhku inspiratsiooni Gustave Doré raamatuillustratsioonidest.

«Georges Méliès ei ole surnud!» hüüatanud keegi pärast seda, kui oli 1958. aastal näinud «Back-Capi saare saladust». Mélièsi eeskuju pole eitanud ka Zeman ise, öeldes, et talle on tunduvalt südamelähedasem Mélièsi vaatemänguline illusionism kui teistest filmiuuendajatest, vendadest Lumière’idest lähtuv realistlik suundumus.

«Miks ma teen filme? Ma otsin terra incognita’t, maad, kuhu ühegi filmitegija jalg pole veel astunud, planeeti, kuhu ükski režissöör pole veel heisanud lippu, maailma, mis eksisteerib ainult muinasjuttudes,» on ta rääkinud.

Zemani eeskuju pole omakorda eitanud näiteks Terry Gilliam (aga ka Tim Burton, Wes Anderson, Jan Švankmajer, Kōji Yamamura). Dokumentaalfilmis «Filmiseikleja Karel Zeman» nimetab ta Zemani filme, iseäranis «Parun Münchhausenit», imeliselt naljakaks ja ütleb, et tahaks seda uuesti näha, et meelde tuletada, mida ta sealt varastanud on. «Kindlasti olen varastanud, ja palju!»

Sama kindlasti tasuks huvilistel üles otsida seesama Tomáš Hodani dokumentaalfilm, milles tänapäeva tšehhi tudengid üritavad muuhulgas eksperimendi korras käsitsitööna taaslavastada episoode Zemani tuntumatest filmidest, sealhulgas «Reisist eelajaloolisesse aega». See on väga tore vaatamine.

Dokumentaalfilmi «Filmiseikleja Karel Zeman» näitab täna kell 18 Kumu auditoorium, sissepääs tasuta. HÕFFI kava vaata hoff.ee.

ELULOOLIST

Karel Zeman

Tšehhi režissöör, stsenarist ja trikkvõtete meister, kes elas aastatel 1910–1989.

Tema tuntuim film on «Back-Capi saare saladus», mida müüdi enam kui 70 riiki ja mis võitis 1958. aasta EXPO maailmanäitusel grand prix’.

Tegi kokku neli Jules Verne’i raamatutel põhinevat mängufilmi, milles kombineeris omavahel mängu- ja animafilmi elemente.

Ta on ligemale 20 animafilmi autor.

Tema auks on Prahas avatud muuseum.

HÕFF annab talle postuumselt elutööauhinna ja näitab kolme tema filmi: «Back-Capi saare saladus», «Imeline parun Münchhausen» ja «Varastatud õhulaev».

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles