Avasta. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood (VI)

Felix Randel. Ema. 1924. Õli

FOTO: Kumu

Kumus on avatud näitus, mis proovib avada ülevaate aastatel 1900–1945 kadunud, hävinud või hävitatud teostest. Kuna andmestik selle kohta, mida enam pole, on äärmiselt lünklik ning suuresti olematu, jäävad endiselt õhku paljud valged laigud. Loe lähemalt siit. See on galeriiseeria kuues osa.

Eesti kunsti füüsiliselt nähtava ajaloo kõrval eksisteerib teine, varjatud pool. See koosneb aja jooksul hävinud või kadunuks jäänud üksikteostest ja kunstnike tervetest loominguperioodidest, mille lood on siiani lahti kirjutamata. Kadumaläinud teoste saatuses on määravat rolli etendanud juhuslikkus ja ajaloosündmused kui force majeure. Ümbritsev reaalsus on saanud osaks kunstiteoste endi lugudest. Kuigi parimal juhul on info neist töödest meieni jõudnud vanade reproduktsioonide kaudu, on see n-ö mustvalge kunstiajalugu väärt enamat kui vaid kadumise konstateerimist.

Postimees alustab regulaarset ülevaadet kadunud või hävinud kunstiteostest, mis on varustatud näituse kuraatori Liis Pählapuu kommentaaridega. Alltoodud piltidel on omaaegsed reprod kadunud kunstiteostest. Hea lugeja, kui tead mõne kunstiteose saatusest midagi täpsemalt, võta palun kontakti Kumuga liis.pahlapuu@ekm.ee või maili.kark@ekm.ee.

Felix Randel. Ema. 1924. Õli

FOTO: Kumu

Felix Randel. Naine mandoliiniga. Õli

FOTO: Kumu

Felix Randel. Tütarlapse portree. Õli

FOTO: Kumu

Juhan Raudsepp. Kompositsioon. 1924–1925. Kips

FOTO: Kumu

Jaan Siirak. Eiffeli torn. 1926. Õli

FOTO: Kumu

Ardo Sivadi. Büroo. U 1924. Õli

FOTO: Kumu

Ardo Sivadi. Kraanad. Õli

FOTO: Kumu

Ardo Sivadi. Linn. Õli

FOTO: Kumu

Konstantin Süvalo. Ema ja laps. Õli

FOTO: Kumu

Konstantin Süvalo. Pariisi ümbrus. Õli

FOTO: Kumu

Tagasi üles