Jazzfuuria peenel õhukesel joonel

Saksofonist ja helilooja Maria Faust. Kunsti puhul see ongi promise of beauty, et asjad ei pruugi alati hästi välja kukkuda Foto: Sander Ilvest

Viimaste päevade jooksul on tulnud mitu uudist selle kohta, kuidas Maria Faust võidab auhindu. Nädala alguses anti talle prestiižikas Taani kultuuriauhind Niels Matthiasens Mindelegat ehk omaaegse samanimelise ja armastatud Taani kultuuriministri nime kandev preemia. Jõuame intervjuus arutleda ka sõnade «prestiižikas» ja «pälvima» tähenduste ja kasutuse üle ja selle üle, kas need on naljakad ja/või kohtlased ja/või mitte.  

Küll aga, vaatamata sellele, jõuti teda sel nädalal «pälvitada» veel Jazzkaare peaauhinna, Danske jazz’i-auhinnaga. Soovin talle kohtudes palju õnne ja ta vastab, et tegelikult on ta selle üle väga õnnelik. Kohtume Vaba Laval, kus ta parasjagu Jazzkaare kontserdil konferansjee ametis on. Jazzkaarel on tal ka kaks kontserti: nii projektiga Shitney täna õhtul kui ka «Velocipede»-nimelise üritusega pühapäeval.

Enne veel, kui intervjuu saab alata, arvab ta, et ma võiks ikka rääkida sellest, mida ta nimetab oma elu seni kõige suuremaks ja olulisemaks projektiks. Ütlen talle, et jaa, oli plaanis sellest ka rääkida. Nimelt plaanivad tema ja prominentne taani laulja Kira Skov salvestada albumi Otepää lähedal asuvas Ilmjärve kirikus, produtsendiks on neil kuulus Mark Howard, kes on salvestanud selliste tüüpidega nagu Bob Dylan, Tom Waits, Emmylou Harris jne. Seda projekti nimetab Faust teatavaks sümbioosiks – nemad teevad plaadi ja Ilmjärve kirik saaks selle eest ideaalis taastatud. Plaati on võimalik toetada ka ühisrahastusplatvormis Boomerang aadressil. https://www.booomerang.dk/projects/in-the-beginning/.