Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/05/02/5333169t1h3482.jpg)
Palju on räägitud sellest, et Jazzkaare festivali rahvusvaheline maine on järjest tõusnud, et festival on Eesti viinud maailma džässikaardile ja et korraldajate postkastid kubisevad nende artistide mänedžeride pakkumistest, kes on kuulnud, et see on koht, kuhu tasub tulla. Selles kõiges on oma roll välismeedia kajastustel.
Välisajakirjanikke on Jazzkaarel olnud igal aastal – see on kirju seltskond, kuhu on regulaarselt kuulunud keegi maailma enim tunnustatud džässiportaalist AllAboutJazz, soomlased nüüdseks ainult veebis ilmuvast väljaandest Jazzrytmit ja Norra juhtiv kriitik Jan Granlie, kes on aastate vältel vahendanud festivali Skandinaavia meediatarbijatele.
Paljud neist saabuvad Jazzkaarele tavaliselt Jazzaheadi messilt Saksamaal või on parasjagu sinna minemas, mistõttu tervele festivalile on läbi aastate saanud jääda üsna vähesed.