Lugemiskirg, millest sai elukutse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Rein Veidemann
Copy

Postimehele antud lühiusutlusest selgub, et kirjandusloolase tulevik oli täna seitsmekümnendat sünnipäeva tähistavale Rutt Hinrikusele juba varakult «sisse istutatud», kuid seda, kuidas kirjandusele läheneda, otsib ta nüüdki. Võtsin õiguse oma küsimustes kolleegi sinatada, sest lisaks põlvkonnakaaslusele oleme aastakümneid olnud lähedased kolleegid.

- Rutt, millal ja kuidas jõudsid kirjandusuurimise juurde?

Jõudsin lugemise kaudu. Ma olin kooliajal väga suur lugeja. Aga samuti sai määravaks peamine töökoht – kirjandusmuuseum. Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv sisaldabki ju tervet eesti kirjanduslugu. Muidugi ebaühtlaselt, aga siiski. Ülikooliajast peale teadsin, mis on see valdkond, millega tahan tegelda, aga ei teadnud kaua, kuidas, milliste vahenditega peaksin kirjandusele lähenema. Otsin ja kahtlen nüüdki.

Tagasi üles