Filmimehed ja künnimehed ja Kubani kasakad

Enn Säde
, filmitegija
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõukogude Liidu rahvaste vennaliku pere künnimehi ja -naisi (vasakul Eesti delegatsioon) filmib Peeter Ülevain.
Nõukogude Liidu rahvaste vennaliku pere künnimehi ja -naisi (vasakul Eesti delegatsioon) filmib Peeter Ülevain. Foto: Enn Säde

Nüüd on nii juhtunud, et tukume operaator Peeter Ülevainuga Krasnodari põllumajandusvalitsuse ees trepil. On suvitushooaja tipp ja siin Lõuna-Venemaa pealinnas on kuumust juba üle 32 kraadi. Vahepeal lastakse meid siiski fuajeesse, kus veidi jahedam. Ja ootame. Tunni ja teise veel takkaotsa. Sest meie dessantgrupi pealik, filmidirektor Karl Levoll, inimkeeli Karla, viib läbi võimatut operatsiooni. Ta peab leidma meile auto sõiduks 9. üleliidulistele künnivõistlustele kusagil Sokolovskoje staniitsas, siit oma 170 kilomeetrit itta, Stavropoli krai lähedal, ja samas peab välja nõiduma tagasisõidupiletid Aerofloti lennukile, et Tallinna saada. Nüüdsama kuulsime, et Tallinna Vene Draamateater istub Adleris kohvritel juba teist nädalat. Pärast siinseid gastrolle näikse teatriinimeste naasmine lükkuvat vist sügisesse.

Eilsel väljalennul Tallinnast on uues lennujaamas (avatud kaks päeva tagasi) läbiotsimine harjumatult põhjalik, terrorismi mõiste ja pommid lennukis on üpris eksootilised asjad. Brežnevi-aegse impeeriumi suurim hirm on nõukogude inimeste võimalik põgenemine välismaale, ei muud… Sellest päevast – 10. juulist 1980 – muutub Tallinn kinniseks linnaks. Olümpiahullus on lahti läinud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles