Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/23/6104787t1he9a3.jpg)
/nginx/o/2016/05/09/5361749t1h77c8.jpg)
Eesti Kinoliidu juhatus valis uueks esimeheks 28-aastase režissööri, filmi «Risttuules» autori Martti Helde, kes vahetab selles ametis välja Peeter Simmi.
Tähelepanuväärne on, et üheksast juhatuse liikmest – peale Helde veel Marta Pulk, Hendrik Mägar, Alvar Kõue, Tiiu-Ann Pello, Kristofer Piir, Jaanis Valk, Piret Tibbo-Hudgins ja Mare Raidma – on koguni kuus natuke alla või natuke üle 30 aasta vanad.
Palju õnne, Martti! Kas noored on nüüd kinoliidus võimu üle võtnud?
Aitäh. Vastaksin nii, et eelmine juhatus töötas välja üsnagi detailse arengu- ja töökava. Meie, noorte roll on oma energiaga see töökava ellu viia. Praeguse noore juhatuse kõrval on kaks liiget ka eelmisest juhatusest (Tibbo-Hudgins ja Raidma – T. T.), kes meil silma peal hoiavad ning suunavad. See on oluline tasakaal, mis on järjepidevuseks tähtis. Seega võib öelda, et võimuvahetus toimus vahejuhtumiteta.
Mida positiivset võiks see veel kaasa tuua peale uue energia?
Positiivsena näen ma hoopis seda, et juhatus koosneb nüüd eri erialade inimestest. Selle tulemusena peaks juhatuse hääl jõudma kiiremini filmiinimesteni ning ühtlasi saame meie kiiremini infot valdkondades toimuvast. Selline info liikumine ning erinevate filmiinimeste kaasamine on liidu tööks hädavajalik.
Kinoliidu liikmeskond on viimase paari aastaga kerkinud alla kahesajalt kolmesajani. Osa uusi nimesid tuleb tuttav ette vaid tudengifilmide juurest. Kuidas tänapäeval kinoliidu liikmeks saadakse? Mida tuleb ette näidata?
Kinoliidu uute liikmete vastuvõtmise kord on säilinud muutumatuna. Selleks tuleb esitada oma loominguline biograafia ja kahe kinoliidus oleva liikme soovitus. Ligemale sada liiget tuli juurde sellest, et noored, kes olid lõpetanud Balti filmi- ja meediakooli ja ka Eesti kunstiakadeemia, ei kuulunud kinoliitu. Me liitusime ühiselt, andmaks märku noorenevast filmipõlvkonnast. Meie hulgas on režissööre, operaatoreid, kunstnikke, monteerijaid, produtsente, kostüümikunstnikke, helirežissööre jt. Kõik nad on filmivaldkonnas tegevad-töötavad liikmed.
Tegelikult on veel umbes sama palju noori, kes kinoliidus ei ole.
Millised on peamised ülesanded, mis uuel juhatusel tuleb lahendada?
Juhatuse eesmärk on esmajoones tegevuskavast lähtuvalt kutsekvalifikatsiooni kirjelduste ja kategooriate korrastamine ning kollektiivlepingu väljatöötamine. Selleks peame oluliseks sektsioonides töötamist, et eri erialade esindajad saaksid kõigepealt omavahel põhimõtted selgeks arutatud. Oluline on aktiivse kinoliidu liikmeskonna järjepidev kaasamine ning nende huvide eest seismine ning nende kõrval kinoliidu aegade jooksul välja kujunenud traditsioonide säilitamine.
Alles siis, kui meil on sisemiselt asjad korras, saame liiduna liikuda väljapoole. On tähtis, et tekiks arusaam filmiinimestest kui loomeinimestest; seadused peavad jõudma filmivaldkonnale järele. Kõik kinoliitu kuuluvad loomeinimesed, näiteks valgustajad, kostüümikunstnikud, monteerijad, ei ole praegu seaduse silmis autorid, vaid asuvad n-ö hallis tsoonis, ja see vajab kriitilist tähelepanu! Seega tuleb loovisiku seadus filmiinimesi silmas pidades tähelepanelikult üle vaadata. Väga suur osa filmirahvast on kaitsetu ning ilma sotsiaalsete garantiideta. Need on põhimõtted, mis on uue juhatuse kokku kutsunud.
Aga mõni isiklik idee, mida tahaksite realiseerida?
Kinoliit on toimiv loomeliit koos aktiivsete noorte ja tohutult inspireerivate seenioridega. See on väga hea tasakaal. Ma arvan, et seisame praegu väga heas kohas. Näen, et kinoliidul on jõudu kasvada, areneda ning ruumi tänapäevasemaks muutuda. Sellise potentsiaali nägemine on kinoliidu juhina väga inspireeriv.
Olen seadnud endale eesmärgiks liidu sisekommunikatsiooni parandamise ning valdkondadevahelise sujuvama koostöö. Eelmised juhatused on meie eest teinud ära suure töö. Nüüd on meie kord anda omalt poolt jõudu, et see kivi veerema hakkaks. Ta juba natuke liigub.
Kas kinomaja ärkab ka tavalise filmihuvilise jaoks rohkem ellu kui vaid eesti filmi teisipäevadel?
Kinomaja jääb meie ettevõtmiste keskpunktiks ning saan vaid vihjamisi öelda, et kindlasti toob nii käesolev kui ka järgmine aasta midagi eesti filmi sõpradele põnevat. Täpsemalt on aga liiga vara rääkida.