Aja auk. Salfordi poisid

Happy Mondays

FOTO: Kuvatõmmis

Trummar Gaz Whelan ühines ansambliga Happy Mondays 15-aastaselt, pidades selle lauljat Shaun Ryderit Salfordi bussipeatuses David Bowieks. Salford on siis Manchesteri linnaosa, kus, kui bändil tehnikat vaja oli, käidi lihtsalt kohalikus suurimas, turvameesteta kaubamajas ja jalutati välja, näiteks suur võimendi õlal.

Tellijale

Happy Mondayse esimene singel «Freaky Dancin’» (1986), mille produtseeris Bernard Sumner, tähistas seda, kuidas Happy Mondayse liige Bez tantsib. Bez oli tulnud bändi Marokost, kus oli elanud koopas mehega, kes valmistas ise LSDd. Kuigi Mondayse plaadifirma Factory bossi ja suure Shakespeare’i fänni Tony Wilsoni arvates oli unelev getopoeet Ryder nutikam kui Shakespeare, peeti Mondayst enne Bezi igavaks.

Singel ajas Briti muusikaajakirjanduse elevile ja Wilson otsustas kupatada bändi samal aastal New Yorgi muusikaseminarile. See osutus rängaks veaks. Bänd kadus viis minutit pärast Manhattanile jõudmist. Täpsemalt astusid Ryder ja Bez taksost välja ning suundusid Harlemisse crack’i otsima, sest olid lehtedest lugenud, et see pidavat Ameerikas teema olema.

Tagasi üles