/nginx/o/2016/05/11/5368187t1h8539.jpg)
Sturgill Simpson
«A Sailor’s Guide To Earth»
Atlantic Records
Hinne: 5
Õpetuseks lapsele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sturgill Simpsonit hakati pärast eelmise albumi ilmumist kutsuma kantri messiaks. Sellise nimetuse ning suurepärase plaadiga kaasnes pikk ja kurnav turnee, mis sundis teda ajal, mil perre oli just sündinud esimene laps, olema kodust eemal. Tuur läbi, kirjutas Simpson pojale portsu lugusid, mis toimivad õpetussõnadena, et elus hakkama saada, ja seletavad ühtlasi väga isiklikult, kui raske oli sel tuuril viibida ja samas ka, miks seda pidi tegema. «Sailor’s Guide» ongi kokku seotud pöördumistena poja poole.
Tavapäraselt võiks see tähendada lääget ninnu-nännut, aga sellel plaadil on Simpson muusikaliselt pöördunud hoopis huvitavamasse suunda. Kõlapildis ei domineeri kantri, vaid soul ja funk, palju bluusi, bugi-vugit ja folki. Simpson oskab oma mõtteid hästi kokku kirjutada ja ette kanda, aga kogu instrumentide mass, mis on kutsutud tausta tegema, viib kuulamise hoopis uuele tasemele: peale DAP-Kingsi torude on kohal viiulid ja üürgav elektriorel. Kõrvakostvaim instrument ja Simpsoni hääle kõrval ainus, kellele antakse tihti üksi rääkimise võimalus, on endiselt elektrikitarr, mida taltsutab suurepärases vormis Laur Joamets.
Kantripõlguritest eestlastele peaks esmatutvuseks sobima Nirvana «In Bloomi» uusversioon, mida võib rahulikult üheks läbi aegade parimaks kaveriks nimetada. Koguteosena on see kõik aga veel vägevam.