Aja auk. Ballardi-vaib Viru hotellis

Jesus and the Mary Chaini vennad Reidid Foto: Kuvatõmmis

Hotellid on omaette elukeskkond. Mõned on väga kuulsad. New Yorgi Chelsea hotellis elasid Arthur Miller, Allen Ginsberg, William Burroughs jpt. JG Ballardi romaanis «High-Rise» saab kõrghoonest lausa tegelane, tehnoloogiline maastik hakkab mõjutama inimpsüühikat. Maja mälub elanikud läbi ja sülitab välja. Ballardi mõjutanud Londoni Balfroni tornelamu ärritas kõrvalmaja elanikku Ian Flemingit sedavõrd, et kirjanik andis arhitekt Ernö Goldfingeri nime kurikaelale.

Viru hotellis on peatunud Neil Armstrong, Elizabeth Taylor, The Jesus and Mary Chain (JAMC). JAMC põhimõtteliselt koosnes vendadest Jim ja William Reidist (USAsse neid ei tahetudki trummimasinaga) ning needki kaklesid. Kui plaadilepinguga vennad Šotimaalt Londonisse kolisid, elasid nad algul otsekui Pinteri näidendist kerkinud odavas hotellis, mis uhkustas sooja vee olemasoluga. Trepi all kapis pesitses Poolast pärit immigrant ning esmakordselt kohtuti prostituutide ja narkaritega.

Plaadifirma Warner ühe ametniku arvates oli JAMC aegade vastikumaid bände. Neil ei olnud sõpru, nad hoidsid omaette, ei rääkinud palju. Tõmbusid rulli nagu siilid. Eks häbelike inimestena nad ka jõid. Ka mõtted olid neil vägivaldsed, nad soovisid, et Rolling Stones oleks jäänud Charles Mansoni teele, David Bowie tapetud 1972 ja Paul McCartney enne «Mull of Kintyret». «I wanna die just like Jesus Christ,» laulis JAMC.