Teater kinnises kohvris

Teater Lepatriinu (Jõhvi) "Nif Nuf Naf-i lugu", lavavastaja Altmar Looris Foto: Rait Avestik

Kes pisutki kohaliku teatrimaastikuga tuttav, teab, et vähemalt kvantitatiivse poole pealt on see meil rikkalik. Näeme, et harjumuspärastes väikestes ja suurtes teatrimajades pakutu kõrval võtavad järjest enam aega ja ruumi visuaalsusele rõhuvad katsetused ja lavaline eneserahuldus. Ning kuigi on oht, et mõne kogenenuma vaataja pihud võivad sellistel puhkudel tühjaks jääda, on erinevus rikkus ja rikkuse üle ollakse õnnelik.

Ja seda enam saab olla seda lähitulevikus, sest juuni alguses 10. korda toimuv visuaalteatrifestival Treff ning juulis 14. korda toimuv kaasaegse teatri ja etenduskunstide pidu Baltoscandal tõotavad glamuurseid nihkeid või värelusi teatri mõtestamisel.

Visuaalset teatrit tehakse ka mujal, nüüdisaegse teatri kontekstis üsna teistmoodi ja üsna mõtlema panevalt. Kuna hulgun meie teatrimaastikul meelsasti mööda aguleid ja kruusaseid külavaheteid, veetsin paar päeva ka kevadises Viljandis 20. korda toimuval rahvusvahelisel nukuteatritefestivalil Teater Kohvris. Olgu kohe öeldud, et nii nagu eespool mainitud suured festivalid sisaldavad palju (metateatraalset) paradoksaalusust, nii on ka Viljandi festival täis suuri paradokse.