Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/05/26/5436131t1h1699.jpg)
I Wear* Experiment
Patience
ise välja antud / Crickets Empire
Hinne: 3
3
Esimene sõna, mis mul kollektiiviga I Wear* Experiment seostub, ei ole muusika, vaid esteetika. Alates tärnist nimes kuni läbimõeldud EP-pealkirjade ning kauni plaadikujunduseni ei ole neil juhuslikkusele ruumi jäetud. Isegi ansambli kodulehe enesetutvustuse esimeses lõigus sisaldub lause: «Kontsertsituatsioonis on nad visuaalselt ja heliliselt laitmatud.»
Ega perfektsionismis iseenesest ei ole mitte midagi halba, kuid bändi enda pidevalt rõhutatud põhjamaisus muutub natuke väsitavaks, nagu ka Eesti poliitikute pidev toonitamine «kuulume Skandinaaviasse». Nii jäävad «Patience’i» parimateks hetkedeks need, mil võitluses man vs machine masinad peale jäävad ning I Wear* Experiment kuhugi techno äärealadele eksib («Hyperstress»). Ka «No Way Back» võtab ette suure rännaku ning muudab pea kuue minuti jooksul oma kuju tundmatuseni, jõudes lõpuks eriti mõnusa finaalini. Kas või ambitsiooni eest peab I Wear* Experimenti tunnustama ning ega Eestis ole teist bändi, mis suudaks niivõrd kvaliteetselt ja suurelt kõlada.