Palju, kõike, korraga.

Terje Ojaver, «Madonna». Foto: Albert Truuväärt

1. Ilmselt oled lapsena imetlenud Anttila kataloogide rikkalikku valikut, rõõmsate soome perekondade jõukat eluviisi. Neid sirvides said unistada jalgratastest ja muusikakeskustest, mille sisse mahtus koguni kuus CD-plaati. Õega mängisime mõnikord mängu, kus pidi valima iga lehekülje pealt lemmikasja ja kujutama ette, kuidas seda oma ellu integreerida. Et selle kleidiga läheks klassiõhtule ja selle veekeetja kingiks vanaemale. Samasugune lähenemine toimub ka üleküllusesse uppuva kunstihoone puhul. Vali igalt seinalt üks pilt, mille sooviksid soetada. Kuna kohe näituse alguses saad hinnakirjaga tutvuda, võid teose ka päriselt välja osta. Viibid Eesti kunsti supermarketis.

2. Hea viis näitusega suhestumiseks on oma sisemise kunstiajaloolase treenimine. Loodetavasti oled keskkoolis selle aine läbinud ja sul on vastavad baasteadmised. Paljudel väljas olevatel maalidel jms on analoogid 20. sajandi kunstis. Tutvu teostega ja paiguta nad õigesse perioodi või mõtle, millise kunstigeeniuse portfooliosse teos sobiks. Et kas Pollock või Matisse. Mõne töö puhul on tegemist ka hübriididega, kus kaks stiili on asunud sõbralikult ühele lõuendile.

3. Sama palju põnevust kui näitus ise, pakuvad näituse külastajad. Ka siin on mitu mängustsenaariumi. Esimese puhul soovitan istuda mõnele aknalauale ja lihtsalt jälgida, milliste piltide juures publik kauem peatub. Sedasi saad kokku teoste esikolmiku. Teise puhul vali üks kindel külastaja ja jälgi tema käitumist. Vaata, kui palju aega ta iga seina juures veedab, mis ilme ta näol valitseb. Mõtle välja, mis tema lugu võiks olla, ja kui tekib sobiv moment, mine tutvuma ja kontrolli oma teooria paikapidavust. Kolmanda puhul vali mõni markantsem külastajate paar ja proovi pealt kuulata nende kunstiarvamusi. Seejärel kirjuta nende arvamuste põhjal lehte artikkel.