Aja auk. Onu Ööbiku lood

Scott Walker Foto: Kuvatõmmis

Jarvis Cocker rääkis, et kui Scott Walker tuli Pulpi albumit produtseerima, siis algul oli tal nokats nii sügaval silmil, et selle alt paistis välja ainult lõug. Tasapisi liikunud nokk ülespoole ja siis kuskil 35. minuti paiku vaadatud lõpuks ka silma.

Müütiline olend Walker produtseerib üliharva. Endagi albumeid teeb aastakümne kohta ühe ja need on tal siis kummalised kui onu Ööbiku lood, ta on enne kohutavalt pabinas ega taha neid pärast enam kunagi kuulata. Walker ütles 2012. aasta plaadist rääkides, et lood algavad tal süntaksist, tekstidest, aga ta ei taha neid lahti seletada. Ta ka ei tea, mis kõla ta täpselt tahab, ja nii leiab aset palju katsetamist. Näiteks on ta kasutanud lihatüki rusikatega peksmise heli. Võib-olla oli see seaküljetükk, võib-olla veis, aga stuudios oli mees, kelle ülesanne oli taguda liha.

Walker tegi kunagi Walker Brothersiga ülevoolavate meloodiatega plaate ja ka tema esimesed sooloalbumid jõudsid kõrgetele kohtadele, aga nendel eriti omaloomingut polnud. Siis aga miski murdus ja võõraste laulude esitamisest sai villand. Walker Brothersi viimaseks jäänud, 1978. aasta album põrus ja see oli ühtlasi ka viimane kord, kui Scott tuuritas. Tema sooloplaate ei trükitud pärast tiraažide lõppemist juurde – mõnesid neist ka tema enda soovil – ja Scott Walkeri nimi vajus unustusse.