Hollandi kuningapaar kohtus etenduse järel eesti lavastajatega!

Hetk pärast etendust: Tiit Ojasoo (vasakult), kuningapaar Willem-Alexander ja Maxima, Ene-Liis Semper ja osa trupist. Foto: Hollandi Festival / Janiek Dam

Nädalavahetusel Amsterdamis alanud Hollandi Festivali avas Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus «Tund, mil me üksteisest midagi ei teadnud» («Die Stunde da wir nichts voneinander wussten»). Tegemist on NO99 kunstiliste juhtide Thalia teatris 2015. aasta kevadel valminud lavastusega, mis põhineb Peter Handke sõnadeta näidendil.

Tänavu 69. sünnipäeva pidav Hollandi Festival on sama auväärne ja mõjukas kui näiteks Avignoni ja Edinburghi teatrifestivalid. Amsterdamis toimuva festivali programmis on esindatud nii teater, muusika, tants, ooper, filmikunst kui ka popkunst. Festivali märksõnadeks on innovatiivsus, atraktiivsus ning kõrge kunstiline tase.

Ene-Liis Semper ütleb, et sai Hollandi Festivali mastaabist aru siis, kui veebruaris pressikonverentsil käis. «Loomulikult on sellise festivali avamine ja sellega kaasnev tähelepanu ainult tore,» lausub Semper, kommenteerides au avada nii mõjukas festival.

4. juuni etendusel viibisid publiku seas ka Hollandi kuningas Willem-Alexander ja kuninganna Maxima. Kuningapaar tuli etenduse järel lava taha, et kohtuda lavastajate ning näitlejatega. «Vestlus kuningapaariga oli meeldiv ja sundimatu ning lavastust kommenteerides tundsid nad huvi, kuidas sellise gigantse struktuuri väljatöötamine tehniliselt võimalik on. Hästi informeeritud inimestena olid nad kursis ka NO99 arvusüsteemiga ja muretsesid, mis saab siis, kui jõutakse nullini. Samuti mäletas kuninganna Maxima hästi oma 2002. aasta lühivisiiti Tallinna, kuna see oli talle esmakordne ametlik visiit Madalmaade printsessina,» meenutab Semper.

Lavastust «Die Stunde…» mängiti Hollandi Festivalil kolm korda täissaalidele. Kusjuures kõik piletid müüdi läbi juba enne esimest etendust. «Festivali avaetenduste selline populaarsus näitab ilmselt, et korraldajad on teinud õige valiku,» rõõmustab Semper.

Publiku vastuvõttu võib kirjeldada vaid ülivõrdes. Pühapäevasel ehk teisel etendusel tõusid aplodeerivad vaatajad selle lõppedes nii kiiresti püsti, et näitlejad, kes laval kummardades tavaliselt ka saalis istuvat koori tutvustavad (koor on publiku hulka peidetud), pidid selle seekord vahele jätma.

«Kuna rahvas saalis oli juba nagunii püsti, polnud koori skandeeriva publiku seast enam näha… Nali naljaks, sellist vastuvõttu ei kohta muidugi iga päev ja nii meil kui näitlejatel oli selle üle ülihea meel. Festivali kunstiline juht Ruth Mackenzie ütles eilsel publikuga kohtumisel väga ilusasti, et tema jaoks on üks lavastuse kvaliteete see, kuidas see jätab publikule erakordselt suure vabaduse näha laval toimuvas just seda, mis sind kõnetab. Leida kogu ses detailiderohkuses oma tee läbi stseenide, oma inimlik lugu, moodustada oma seosed. Meile oli see suur kompliment, sest täpselt nii oleme me enda jaoks ka varem mõtestanud vaataja suhet kunstiteosega. Teatrilavastus võib jutustada üht lugu, kuid on võimalik samas ajahetkes näha ja luua ka palju erinevaid lugusid, mõnes mõttes sama palju, kui on vaatajaid,» räägib Semper.

Kuigi Thalia teatri näitlejad on eelmise aasta aprillis esietendunud lavastust «Stunde…» Hamburgis mitukümmend korda mänginud, tehti enne Amsterdami etendusi kaks suurt proovi.

«Amsterdami esinemiskoha Stadsschouwburgi lava on Thalia omast täiesti erinev – siinne lava on nn vana Itaalia tüüpi lava, neljaprotsendilise kaldega publiku poole, mistõttu festival oli sunnitud meie etendusteks lava kõrgemaks ehitama. Lavastuses «Die Stunde…» on ülioluline, et lavatagune logistika toimiks veatult, et kõik kostüümi- ja parukavahetused ning rekvisiitide lavatagused liikumised oleksid täpselt välja arvestatud. Thalia tehniline meeskond ja festivali tehniline direktsioon tegid väga head koostööd. Kui tehnilise poole kontrolli alla saime, oli edasine juba puhas rõõm. Saali akustika on lihtsalt fantastiline, kui koor esimest korda laulu lahti lõi, kõlas see nagu kirikus.»

Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo lendasid Amsterdami otse «Pööriöö une» esietendustelt. Praegu on Hollandi Festivali kuraatoritel mõistetavatel põhjustel käed-jalad tööd täis, kuid Semperi sõnul on nad huvi tundnud ka «Pööriöö une» vastu. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on festivali kuraatoreid oodata «Pööriöö» augustietendustele. «Selge on, et meie tööde vastu tuntakse huvi ja NO99 sügisene tuur Brüsselis ja Pariisis ei jää tähelepanuta.»

Kuid lootust, et eestlased näeksid Semperi-Ojasoo Hamburgis tehtud lavastust Tallinnas, eriti pole. Thalia teatri «Die Stunde..» reisinimekirjas on 95 inimest ning nii kuluka lavastuse toomine Eestisse pole rahaliselt jõukohane ühelegi festivalile ega institutsioonile. «Eestlastel on selle nägemiseks ikkagi ainus võimalus sõita Hamburgi või mõnele festivalile, kus seda mängitakse,» tõdeb ka Semper. 

Hollandi Festival kestab 26. juunini. Teisipäeval, 7. juunil näidatakse festivalil ka NO99 filmi «Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha», mis kuulub samuti festivali programmi.