«Wayward Pines», teine hooaeg, eetris esmaspäeviti algusega kell 21.00 FOX kanalil.
Ameerika väikelinnas jätkuvad õudused
Rahvas armastab müstikat, on alati armastanud ja nii jääb visti edaspidigi. Selle avaldumise vormid on ajas küll muutuvad, telesarjad on täna vast kõige levinum tarbimise viis, ehkki loetakse ka raamatuid ja vaadatakse filme. Teist hooaega alustanud Wayward Pines on üks neid sarju, mis valmis raamatuna, ent on ka (tele)ekraanil edukas ja pole põhjust oletada, et vaatajate huvi selle vastu peaks raugema.
Mis üldse teeb sellise tulevikku vaatava teleseriaali huvitavaks? Keegi meist ei oska päriselt ette kujutada, milline on elu maal mõne tuhande aasta pärast ja seetõttu on writeritel piiramatu loomisvõimalus. Kui mängida mõttega inimese saatusest, tema arengusuundadest või siis taandarengust, saab liikuda nii üles- kui allapoole.
Sarja aluseks olnud raamatute looja Blake Crouch otsustas minna seda teed, kus inimestest on saanud lihtsalt öeldes metsaelukad, abbies, nagu neid sarjas kutsutakse. Ja leidus ka teadlane, dr David Pilcher, kes ettenägelikult «varus» inimmaterjali, kes ka aastatuhandete pärast näeks välja, nagu 21. sajandil. Pole päris selge, mille alusel täpsemalt ja kui suure hulga, ütleme siis väga palju, sest õnneliku linnakese elus hoidmine pole sugugi kerge ülesanne ja esialgu paistab, et heaga ei saavuta midagi, vaba tahte tulemus on häving ja kaos. Esimese hooaja lõppedes on muidugi selge, et ega sundimise ja hirmuga palju paremini ei lähe.
Esimese hooaja lõpp andis jätkamiseks erinevaid võimalusi. Välja on vahetatud peategelased (ehkki kõik, kes justkui hukkusid, võivad siiski ekraanile ilmuda. Ja veel elus olevad peategelased võivad oma elust kiiresti ja vabatahtlikult loobuda) ning vahelduse mõttes «ruulivad» nüüd lapsed. Ehk «esimene põlvkond», kellele tõde paljastati enne nende vanemaid ning kes idee järgi peaksid oskama ja suutma elu «paradiisis» edasi viia ning kanda.
Sellega on muidugi nii ja naa, ühest küljest paistab lastel sigivusega kõik korras olevat (kui me varateismelistest emasid just heaks lahenduseks peame), samas ei taha linnaelanikud ikka, ka sundimise peale, õnnelikud olla. Too niipalju korravalvureid linnatänavale, kui tahad, vastupanuliikumine tõstab pead. Kuna eelmise hooaja lõppedes märtrisurma valinud peategelane Ethan Burke on vist ikka päris kindlasti surnud, võtab teatepulga üle tema poeg Ben, kolmeaastase koomaune järel ühiskonda naasnud teisitimõtleja, kellele tema eakaaslaste diktatuuririik sugugi ei sobi.
Ei oska nooredki väga hästi linna juhtida, hooaja alguses näivad nende teod põhinevat nii palju hetkeemotsioonidel, et tekib küsimus, kuidas nad vahepealsed kolm aastat mingitki korda säilitada suutsid. Igatahes paistavad kadunud olevat kõik arstid, mistõttu selle hooaja peategelane Dr. Theo Yedlin, «kolmanda põlvkonna» mees, on linnakese hea tervise hoidmiseks vajalik.
Kummaline, et noorte liider Jason Higgins ta kiiresti aia taha surema saadab. Temaga koos lähevad vastupanuliikumise «vabatahtlikud», lisaks Benile kaks noort, kellel verejanuliste «pärismaalaste» seas ellu jäämiseks just palju võimalusi ei näi olevat. Ometi õnnestub nii heal tohtril kui Benil esialgu hing sees hoida, õigemini õnnestub tuua doktor müüride vahele tagasi, enne kui ta ära süüakse. Sest selgub, et tema oskusi on siiski vaja. Benil on seni ilmselt lihtsalt vedanud. Aga hooaeg on üsna alguses ka.
Mulle meeldib mõte, et iga hooaeg on justkui eraldi lugu ja peategelasedki võivad olla päris uued. Praegu näib elu Wayward Pines’is kulgevat noorte juhtimise all, muuhulgas läbivale tuleviku-teemale saab osa ka suureks kasvamise vaevadest. Ela ükskõik millises ajas, igavikulised küsimused kerkivad põlvkondade kaupa ikka meie kõikide ette. Ja elamise kunsti kiputakse õppima ikka oma vigadest. Tuleviku seisukohalt turvalisest 21. sajandist vaadatuna on raske ilmselt hinnata ka seda, kui keeruline võib olla mingigi normaalsuse säilitamine olukorras, kus elektrikarjuse taga varitsevad kurjade kavatsustega inimloomad, kes pealegi suudavad ennastohverdavalt käitudes aeg-ajalt ka üle müüride pudeneda.
Lootkem, et kirjutajatel jätkub nii fantaasiat kui kainet mõistust, et balansseerides aial, mis eraldab põnevust ja tülgastust, kindlat tasakaalu hoida. Erinevalt draamasarjadest Wayward Pines’I taolisi väga pikalt enamasti ei tehta, aga mõne hooaja vältel võiks värvikas fantasia ju meile tulevikumaailma ette näidata. Olgugi see natuke kurb ja hirmutav perspektiiv.
Taustaks
Psühholoogiline põnevik «Wayward Pines» põhineb Ameerika menukirjaniku Blake Crouchi samanimelisel, 2012. aastal ilmunud raamatutriloogial. Kirjaniku sõnul on «Wayward Pines» katse luua midagi, mis tekitaks samasuguse tunde, nagu 90ndate kultussari Twin Peaks.
Sarja režissöör ja üks tegevprodutsentidest on tunnustatud filmirežissöör M. Night Shyamalan, kes on töötanud selliste kassahittide juures nagu «Külaskäik» (The Visit), «Märgid» (Signs) jne. Shyamalani jaoks on «Wayward Pines» esimene sari, mille valmimise juures ta on olnud. Sarja tegevprodutsendid lisaks M. Night Shyamalanile on Donald De Line (Green Lantern, The Italian Job), Ashwin Rajan (Devil, The Visit) ning raamatute autor Blake Crouch.
Sari esilinastus 2015. aasta kevadel korraga 125 riigis, mis on teadaolevalt suurim sarja esilinastus teleajaloos.
Sarja teises hooajas võtab Matt Dilloni poolt mängitud peategelase koha üle näitleja Jason Patric (Rush, Keyhole), kes kehastab kirurgi Dr. Theo Yedlinit, kelle oskused muutuvad Wayward Pinesi külaelanikele hädavajalikeks. Uute näitlejatena liituvad sarjaga ka kahekordne Oscari nominent Djimon Hounsou (Blood Diamond, In America) ning Emmy ja Kuldgloobuse nominent Hope Davis (American Crime, The Newsroom).