Lavakunstikoolile otsitakse juhti, Peeter Raudsepp ei saanud konkursil hääli kokku

Peeter Raudsepp. Foto: Merike Lill

EMTA lavakunstikooli juhi konkurss ebaõnnestus, sest end üles seadnud kaks kandidaati ei saanud lavakunstikooli õppejõudude üldkoosolekul ega ka EMTA nõukogus toimunud hääletusel piisavalt toetavaid hääli.

Konkursil osalesid lavakunstikooli senine juht Peeter Raudsepp ning lavastaja ja lavakunstikooli näitlejatöö, hääletehnika ja doktoriõppe õppejõud Anne Türnpu.

«Saatuslikuks sai see, et mitmed õppejõud jäid hääletusel erapooletuks,» nendib augusti lõpuni lavakunstikooli juhtiv Peeter Raudsepp. «See näitab kahjuks seda, et valimiste eel ei soovitud avameelselt kriitikat teha ega küsimusi arutada. Kaheksast otsustusõigusega õppejõust kolm jäid erapooletuks ja just see sai otsustavaks. Kumbki kandidaatidest nendele inimestele ei sobinud, tulemus on aga see, et lavakunstikooli tulevane juhi määrab nüüd EMTA rektor ning kooli õppejõududel ei ole siin enam mingit sõnaõigust. Minu jaoks ongi kõige kurvem, et siia ametisse määratava inimese käest ei saa meie õpetajaskond enam küsimusi küsida ega tema kandidatuuri sobivuse üle arutleda.»

EMTA rektor Peep Lassmann tunnistab, et konkursi ebaõnnestumine oli temale ootamatu. «Ju olid sellel omad põhjused,» vastab ta napilt. Kuna konkursil kumbki kandidaat toetust ei leidnud, siis vastavalt EMTA sisekorraeeskirjale on rektoril õigus nimetada ametisse lavakunstikooli uus juht.

Lassmann kinnitab, et uut konkurssi ta välja ei kuuluta ning uue juhi soovib leida teatrijuhtide ja ekspertidega konsulteerides. Samas annab Lassmann mõista, et tal on pooleli läbirääkimised  tugeva kandidaadiga ning pole välistatud, et uue juhi nimi tehakse teatavaks enne jaanipäeva. Uuele juhile teeks Lassmann enda sõnul ettepaneku ametisse astuda kuni kolmeks aastaks.

Teatriringkondades on käinud jutud, et Lassmann soovib ses ametis näha Tallinna Linnateatri peanäitejuhti Elmo Nüganeni või lavastaja Roman Baskinit või ka Tallinna Linnateatri näitlejat Anu Lampi. Postimehe andmeil Anu Lamp keeldus pakutud ametist. Kaht esimest nime kommenteerides väidab Lassmann, et kuuleb neist kui lavakunstikooli juhi kandidaatidest esimest korda.

Lamp ja Nüganen on sügisest aga lavakunstikooliga nii või teisiti rohkem seotud, sest just nemad juhendavad 2016. aasta sügisel õpinguid alustavaid noori. Sel kevadel lõpetava XXVII lennu juhendajad on Peeter Raudsepp ja Katariina Unt, õpinguid jätkavat XXVIII lendu suunavad aga Anne Türnpu ja Mart Koldits.

Peeter Raudsepp tunnistab, et ei tea tegelikult, mida ta oma töös valesti tegi, sest mitte keegi pole talle avalikult ühtegi etteheidet teinud. «Kaudselt olen kuulnud, et ma polevat olnud vaimne juht, vaid olen olnud administratiivne töötaja. Aga selle kaitseks saan öelda, et kuna minu selja taga pole ühtegi Tallinna suurt teatrit, siis diplomitööde organiseerimine väljaspool neid teatreid oli paras väljakutse, eriti arvestades, et üks Tallinna teater lihtsalt hüppas alt ära. Pidime kiiruga asjad ümber mõtlema, tegema lavastuse oma jõududega jne.»

Raudsepp rõhutab, et tema arvates ei tohi lavakunstikool olla seotud ainult Tallinna teatritega. «Ei saa lõputult jätkuda, et lavakool on kolme Tallinna suurema teatri stuudio ja kursusejuhendaja koorib kursuselt koore oma teatrisse ja ülejäänud puistatakse siis maakonnateatrite vahel ära. See pole normaalne mõtteviis.»

2011. aastast lavakunstikooli juhtinud Raudsepp tõdeb, et maja sees on paika panemata koolijuhataja ja kursusejuhendajate omavaheline suhe. «Kursusejuhendajate süsteem teeb ühtepidi meie kooli huvitavaks, teisalt tulevad iga kahe aasta tagant kooli õpetama uued inimesed, kes tahavad asju teha omamoodi. Mõned on esimest korda siin majas tööl ning neil pole võimalust oma vigu ära hoida või ka parandada. Minu arvates peaks näitlejameisterlikkust õpetama üks õppejõud mitu aastat järjest, sest nii saab välja kujundada kaua taganutetud koostöö õppejõudude vahel. Süsteemiga tuttavaks saamiseks peab süsteemi kõrvalt nägema, kogema, mida üks või teine õppejõud su kõrval teeb. Selline õppemeetod on levinud Põhjamaades, aga ka Venemaal, kus ka pole enam kõik koolid kursusejuhendajapõhised.»

Kursusejuhendajapõhisest õpetamissüsteemist loobumist on soovinud kaaluda lavakunstikoolil ka Peeter Raudsepp, kuid sellele on vastu sõditud. Raudsepp ei välista, et just selle idee tõttu võidi olla tema jätkamise vastu. «See väidetavalt hävitaks meie kooli õhustiku ja omapära,» ütleb Raudsepp.

Raudsepp nendib, et tema ametiaega jäi koostöö Tallinna Ülikooli Balti Filmi, Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudiga. «See oli esimene kord, kui proovisime välispartneriga koos magistrantuuri teha, see omakorda võis ka minu tegevuse muuta rohkem administreerivaks.»

Kuigi Raudsepp on ametis augustini, loodab ta, et lavakoolile leitakse uus juht kiiremas korras. Sest uus juht peab langetama mitu olulist otsust. Näiteks sel suvel lõpetavad lavakunstikoolis töö senised kõneõppejõud Andres Ots ja Martin Veinmann. «Nad olid 20 aastat õpetanud, aeg oli võtta uued, aga ma ei saa alustatud läbirääkimisi lõpuni viia, sest mul pole enam selleks mandaati. Ent lavakõneõpe tuleks koolis meil ümber kujundada, sest meie näitlejatele on ette heidetud seda, et näitlejaid ei ole lavalt saali kuulda. Aga uue õppesüsteemi väljatöötamine võtab aega, inimesed, kellega olin läbirääkimisi pidamas, on väga vastutustundlikud ja teevad oma tööd pühendunult, uue kooliaasta alguse ettevalmistamiseks vajavad nad aega. Seega ei saa lavakooli juhi ametisse nimetamist lükata augustisse.»