Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2016/06/09/5491755t1h5bcb.jpg)
Mida teeb keskmine melomaan, kui tahab enda kogusse mõnda eriti rariteetset eksemplari? Ostab. Aga kui ei ole müüa ja vähe sellest, polegi üldse helikandjat olemas? Edasijõudnud melomaan teeb siis endale plaadifirma ja annab ise välja. Täpselt nii on teinud mikroleibeli Frotee vedajad ning tänu neile on nüüd enamasti vinüülil ilmunud osake eesti levimuusika seniilmumata varasalvest. Kui nüüd seitsmekümnendaid-kaheksakümnendaid varasalveks nimetada saab, aga küllap saab.