Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/16/6078765t1h3739.jpg)
/nginx/o/2016/06/15/5513425t1h3a0d.jpg)
Tallinna Linnateatri suvelavastuse «Suveöö unenäo» tõlgendamise töö teeb lihtsamaks dramaturg Paavo Piik, kes osutab lavastuse kavalehel mitmetele asjaoludele, miks mängitakse teatri lavaaugus just seda Shakespeare’i näitemängu. Muidugi seetõttu, et käimas on Shakespeare’i 400. surma-aastapäeva tähistamine. Ka seetõttu, et lavastaja Jaanus Rohumaa on lavastusse pikkinud peeneid nüüdisaegseid seoseid – Kreeka kriis, võõrtööliste probleem, celebrity-kultus.
Samuti tasub märkida, et lavaauku on kerkinud proovimajake, et harjutada publikut kujutluspildiga kunagi loodetavasti samal kohal kõrguvast päris teatrisaalist. «Aga eelkõige on see lihtne lugu suvest ja armastusest,» kirjutab Piik. Seega polegi lavastusest vaja otsida mingit sügavamat mõtet. Jah, etenduselt lahkudes valdab mind tühi tunne.
/nginx/o/2016/06/15/5513419t1h6d0b.jpg)