Cornelius Hasselblatti Eesti jõudmine eesti keelde

Cornelius Hasselblatt külastab k irjanike maja, kus ta võib tunda end omainimesena. Foto: Sander Ilvest

Eilne raamatuesitlus kirjanike majas ei olnud lihtsalt üks paljudest, nagu neid peaaegu iga nädal kusagil toimub. See oli sündmus. Esitlemisele tuli korraga kolm eestikeelset eesti kirjandust ja kultuuri, laiemalt võttes Eesti mõtestamisega tegelevat teost, mis olid varem kas osaliselt või täielikult ilmunud saksa keeles.

Nende autor, Hollandis Groningeni ülikoolis kuusteist aastat (1998–2014) soome-ugri professuuri juhatanud estofiilist keele- ja kirjandusteadlane ning tõlkija, Tartu ülikooli audoktor ja Eesti Teaduste Akadeemia välisliige Cornelius Hasselblatt (s 1960) on aastakümneid jälginud eesti kirjandus- ja kultuurielu, osalenud oma uurimis- ja tõlketöö ning eri žanris sõnavõttudega selle kujundamisel, lugenud meeletul hulgal eesti kirjandust, toimetanud ajakirja Estonia, olnud Eesti eestkõneleja ning kultuurisaadik kõige silmapaistvamas mõttes. Üks esitletavatest teostest, artikli- ja esseekogu kannabki sümptomaatilist pealkirja «Eemalt vaadates». Mahukaim on aga 2006. aastal saksa keeles kirjutatud ja  ilmunud ning nüüd tõlkena tagasi koju jõudnud «Eesti kirjanduse ajalugu». Mõlema teose n-ö isikulooline taust avaneb aga raamatus «Ma armastasin eestlast» – samuti alguses saksa keeles kirjutatud pihtimuslikus-mälestuslikus teoses. Siinkirjutajat seovad Cornelius Hasselblattiga peale kollegiaalsuse mõned varasemad ühised teod, mistõttu luban järgnevas lühikeses kiri-intervjuus autori sinatamist.