Kes tapeti, ei tule enam siia maailma

Kai Aareleid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kai Aareleid on meie kultuurilisel maastikul nagu värske noor roosiõis, kellest on olnud tuules väga vähe kuulda. Kuid seda ootamatum on nüüd tema romaan «Linnade põletamine», kus dramatiseeritakse ja provotseeritakse. Ülesehituseks on 84 lühinovelli, kus ei leidu ainsatki liigset sõna.

Autojuht, hilisem laojuhataja Peeter Unger kohtab sõja teisel päeval Viljandi lähedal maanteel lausvihmas kõndimas pruutkleidis naist, kes on šokiseisundis. See on Liisi, kelle noor abikaasa on kohe pärast registreerimist läinud vabatahtlikuna sõtta. Liisi lahkub autost selle juhi mantlis ja unustab sinna oma mehe luuletused. Pärast sõda selgub, et Liisi mees on kangelasena langenud, naine tuleb Peetri lattu tööle ja kui tutvus süveneb, saab neist paar. Peagi pärast sõda sünnib neile Tiina. Nad elavad Vanemuise tänavas ühes vanas majas, mida rahvas teab selle kuulsusrikka rahvusliku mineviku tõttu.

Tiina paistab olevat autori alter ego. Romaan vaatleb tema üles kasvamist ja isa-igatsust, mida ta matab raamatute lugemisse. Elu sunnib isa ka ideoloogiatööle, mis ajab teda vanduma. Tema omakorda maandab end hasartmängu mängimisse, milles osa kaarte on märgitud. Ka tema esivanemad tegelesid sellega. Professionaalselt, põnevalt ja detailselt vaatleb autor Tiina suhteid koolikaaslastega ja sedagi, kuidas isa püüab oma tütrele üsna oskamatult toeks olla. Tütre väljavalitu on venelane Vova, kes harib teda males, kosmoselendudes ja viljaelevaatorite ülesehituses. Tiina isa ja ema kasvavad-lähevad lahku, Vova ei saa sellest aru. Ootamatult kaob Vova sõjaväkke, sealtpeale tema jäljed kaovad. See osa sündmustikust on romaani klassikalise ülesehituse tunnus: Vova kadumine militaariasse viitab sellele sündmusele, miks Tiina ema kunagi märjas pruutkleidis ja klaasistunud pilguga kõndis (tema värske abielumees kadus ka). Romaan koosneb ristviidetest, varasemad elemendid on indekseeritud autorile sobivasse kohta. «Linnade põletamise» omaduseks on üldse see, et autor on täpselt teadnud, mida ütelda.