Kumus näeb väga uhket moodi

Elevandiluukarva taftist ballikleit. Pitsiga kaunistatud Vene stiilis must sametvest Prantsusmaa, 1875 Aleksandr Vassiljevi Fond

FOTO: Kumu

2. juulil avatakse Kumus näitus «Poeesia ja spliin. Viktoriaanlik naisekuju ja mood Aleksandr Vassiljevi kogu näitel», mis on valminud koostöös Euroopas hästi tuntud vene juurtega moeajaloolase, stsenograafi, kollektsionääri ja moe väsimatu propageerija Aleksandr Vassiljevi ning temanimelise fondiga.

Vassiljev on teinud lavakujundusi ja disaininud kostüüme mitmele maailmakuulsale ooperile ja balletietendusele, näidendile ning filmile, kirjutanud ligi 40 raamatut moeajaloost, produtseerinud dokumentaalfilme, töötanud õppejõuna ning arendanud moeprojekte, lisaks juhib ta Vene telekanali Ostankino populaarset stiilisaadet. Aleksandr Vassiljevi Fondile kuulub ligi 10 000 ajaloolist kostüümi 18.–21. sajandist, kogu täieneb pidevalt. Väljapanekut tema viktoriaanliku moe kogudest on varem eksponeeritud Riias, Vilniuses, Brüsselis, Pariisis, Sydneys, Hongkongis, Tōkyōs, İstanbulis ja Moskvas.

Poloneeskleit jalutuskäikudeks Suurbritannia, 1876. Aleksandr Vassiljevi Fond

FOTO: Kumu

Näitusel on väljas ligi 50 kostüümi ja üle 150 aksessuaari, ajastu atmosfääri aitavad luua hoolikalt valitud koloreeritud moejoonistused ja fotod. Väljapanekut toetavad teosed Eesti Kunstimuuseumi kogudest, sealhulgas 19. sajandi Prantsusmaal ja Belgias ilmunud moegravüüride kollektsioon, lisaks valik ülesvõtteid rahvusarhiivi fotokogusse kuuluvast baltisaksa isikuarhiivist.

Rohekas taftist vedikuga kleit Euroopa, u 1865. Aleksandr Vassiljevi Fond

FOTO: Kumu

Moeajaloos pole pääsu frankomaanide ja anglofiilide konfliktist, ent tänaseks on Inglise kuninganna Victoria valitsemisajast (1837–1901) saanud kõige levinum tähistaja 60 aasta pikkusele lõigule 19. sajandist. Kuigi naistemoodi loodi Pariisis, levis see kogu maailmas. Ühtse moepildi teket kujundasid moeillustratsioonide leviku kõrval ka Singeri õmblusmasin, üleminek rõivaste tööstuslikule tootmisele ja rahvusvaheliste kaubamajakettide loomine.

Mõiste viktoriaanlik ajajärk tähistab romantismi kõrval ka konservatiivsuse ja võltsmoraali valitsemist ning naiste allasurutud sotsiaalset positsiooni. Romantilise moe varjupooleks oli ka ulatuslik korseti- ja krinoliinikultuur. 19. sajand oli esmakordselt tunnistajaks moe kiirele vahetumisele, mis toimus peamiselt korseti ja seelikukarkassi kuju muutmise kaudu. Valitsevaks tundetooniks sai melanhoolia, luuletaja Charles Baudelaire kasutas katkematu melanhoolia tähistamisel sõna spliin.

Oktoobrini avatud näituse kuraatorid on Marion Laev ja Eha Komissarov, kujundaja Ursula Sõber.

Villane triibuline jalutuskeep. Must taftseelik Worthi ja Boberghi moemaja (1860–1895). Pariis, 1880 Aleksandr Vassiljevi Fond

FOTO: Kumu

Tagasi üles