Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/19/6189057t1hf9ff.jpg)
/nginx/o/2016/06/28/5553705t1hda2e.jpg)
Kivi lendab läbi aknaklaaside. Mõistame tegelaste reaktsioonist, et see ei ole tavapärane, kuid mitte keegi ei rutta kisa ja tagaajamisega. Lihtsalt üks munakas tuli külla. Nagu noodivõtigi häälestab see stseenike helistikule ja jutustuse laadile. «Lõpetamise» («Bacalaureat») vaataja kutsutakse sisse elama minimalistlikku maailma, kus peame tähele panema inimeste väiksemaidki reaktsioone, olulisim öeldakse vastupidiselt Stanislavski süsteemile rõhutatult poolihääli ja määrav on pilguheit, öeldu tonaalsus, üldse ütlemata jätmine.
Rumeenia lavastajal Cristian Mungiul (häälda: Mun’džiu) on erakordne võime muuta tragöödia olme osaks, jälgida selle arengut vaiksetes ja väga viisakates inimestes. See oskus, nagu ka niisugune melanhoolne jutustuslaad, on peale tema jõukohased vendadele Dardenne’idele ja Mike Leigh’le. Võimalik, et viimased on teda inspireerinud ja andnud julgust niisuguses võtmes tegutseda. Igatahes on kõigil kolmel praeguseks Cannes’i Kuldne Palmioks.