Vene seljanka, suvi 2016

Nikita Mihhalkov - Moskva filmifestivali juht. Foto: Scanpix / TASS

Filmifestivalil pakutava eeskava võrdlus kõikvõimalikke hõrgutavaid komponente või ka lihtsalt külmkapi tühjendusaktsiooni «leide» sisaldava supiga on kohane mõistagi mitte ainult Moskva festivali puhul. Festival peab pakkuma igaühele midagi, ahvatlema neidki, kes muidu kinno ei satu. Festival, olemaks festival, peaks ikka seinast seina olema, soovitavalt viimasest ülegi ronima. Üks tänavuse Moskva valikprogramme, pealkirja «Spekter» kandev eeskava oli koostatud põhimõttel, et selles kavas linastuvaid filme miski ei ühendaks.

Seljanka, või uuenenud keelepruugis «soljanka», on teatavasti hea vodkakõrvane sakuska ja just sellisena lauale tõstetigi, nagu argiajalugude lahjendustest lugeda võib. Moskva suviselt 30-kraadises palavuses eriti vodka poole ei kiika, isegi jäähärmas pudeli poole mitte. Nii ei mahtunud mu seekordsesse festivalimenüüsse kuigivõrd Vene filme (seal viibimise ajakavast tingitult), keskendusin pigem kargelt tõsielulistele, sekka ühtteist muudki.

Hullutas masse