Ooperigurmee Pärnus

Alvar Loog
, kriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimkanadeks kehastunud koor Donizetti ooperi «Peeter I» lavastuses.
Inimkanadeks kehastunud koor Donizetti ooperi «Peeter I» lavastuses. Foto: Pärnu ooperifestival

Alates 2003. aastast toimunud Pärnu Ooperipäevad, mis 2013. ja 2015. aastal teadmata põhjustel sootuks ära jäid ning paljude pessimistide meelest ühtlasi oma kuulsusetu lõpu leidsid, tulid tänavu tagasi pikemate ja põnevamatena kui kunagi varem.

Suvepealinna ooperifestival pole seni ise lavastusi produtseerinud, ürituse kava on kordamööda täitnud erinevad Venemaa, Valgevene, Ukraina, Läti, Leedu ja Poola ooperitrupid. Ooperipäevade programmi, mis koosnes viimasel üheksal korral etendusest ja piduliku õhtusöögiga galakontserdist, lisandus tänavu veel ka teine etendusõhtu.

Algselt vaid ooperikunsti standardrepertuaari kuuluvaid muusikadraamasid programmi võtnud festival on viimastel toimumiskordadel teinud majanduslikus mõttes hulljulge, kuid kunstilises ja pedagoogilises plaanis kiiduväärse pöörde vähetuntud ning üliharva esitatud teoste poole. Jääb mulje, justkui püüaks Pärnu Ooperipäevad suvaliste suvitajate ja õhtutualettide tuulutajate asemel saali meelitada pigem teadlikku publikut, ooperifriikidest pärlipüüdjaid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles