Paksus Margareetas näeb hinnalisi aardeid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Aurelia Aasa
Copy
5. sajandi keskel peidetud aardeleid Tartu lähedalt Kardlast.
5. sajandi keskel peidetud aardeleid Tartu lähedalt Kardlast. Foto: Eesti Meremuuseum

Tänasest (15.07) on Paksus Margareetas avatud Eesti viikingiaega tutvustav näitus, mis toob esmakordselt avalikkuse ette suurima valiku haruldasi viikingiaegseid leide ning koos nendega ka uued uurimustulemused Eesti viikingiajast. 

Näha saab hinnalisi hõbeaardeid, relvi, ehteid, mõõku, tööriistu jne. Näitusel keskendutakse aarete ja rauatöö näidete põhjal kaubandusele ja Eestit mõjutanud viikingite kaubateedele. Lisaks käsitletakse viikingiaja teisi tahke nagu linnused, uskumused ja matmiskombestik. 

Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul on tegu ühe väga olulise ja ajaloo käsitlust muutva näitusega, mis toob publiku ette uue teadmise Eesti viikingiajast. «Viimastel aastatel on Eesti maapõuest tulnud välja hulgaliselt uusi leide, mis on muutnud senist arusaama viikingiaegsest elust Eesti aladel. Näiteks võime täna julgelt väita, et üks peamine viikingite kaubatee kulges piki Põhja-Eesti rannikut ning Peipsi-Pihkva järve Dnepri suunas. See näitab, et oleme olnud tähtis kaubatee osa ning siinsetel aladel elanud inimesed olid väärtuslikud kaubanduspartnerid nii Euroopale kui Araabiamaadele,» valgustas Dresen näituse teemakäsitlust.

Suurt rõhku on näitusel pööratud ka rauatööle ja näha saab rauasulatusahju koopiat. «Soomaagist sulatatud raud oli meie esivanemate peamine ekspordiallikas, mida viikingiajal üsnagi usinalt Gotlandile müüdi ning seeläbi rikkust koguti,» tõi Dresen välja rauatemaatika olulisuse. Lisaks rauatööle peatutakse ka Eesti viikingiajakeskustel ning tollasel matmiskombestikul. «Väljas on Raatverest leitud uhke sepa matus ning seal samas kõrval on kirjeldatud tol ajal valitsenud põletusmatuste kommet, mistõttu on nii mitmedki esemed näitusel deformeerunud,»lisas ta.

Näitus on disainilt kaasaegne ning puhas. Esemetega seotud lugude avastamist lihtsustavad animatsioonid ja kaardiprogramm. Lastele on loodud eraldi tasand, kus abimees siil Õnneleid aitab neil hõlpsamini näitusel orienteeruda ning tuhande aasta tagusesse aega rännata. Näitusega kaasnevad ka temaatilised ekskursioonid, muuseumitunnid ning pereprogrammid.

Näitus valmis koostöös Eesti Meremuuseumi ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskoguga ning jääb avatuks kuni järgmise aasta augustini.

Tagasi üles