Brutaalne erootika tapab süütuse
15. juuli 2016, 13:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nicolas Winding Refn on kiindunud vägivalda. Kui «Bronson» või narkotriloogia «Pusher» kujutasid ilustamata tänavaelu ja seadusega pahuksisse läinud meeste maailma, siis aasta-aastalt on Refn liikunud stamplikuma, hollywoodilikult klanitud stiili poole. Värskeima linateosega «Neoondeemon» on saavutatud viimase meistriklass. Refn väärib selligipoolest kultusrežissööri tiitlit, sest stsenaristilist tuimust tasakaalustavad lummavad, endasseimevad kaadrid ja stseenidesse peidetud sümbolistika.
«Neoondeemoni» sisu ei jõua siiski kaugemale klišeelikult dramaatilisest modellimaailmast. Kõige keskmes figureerib alaealine, äsja suurlinna saabunud neidis, kel tuleb rinda pista moemaailma karmi reaalsuse ja kesiste elutingimustega äärelinna motellis.
Jesse (Elle Fanning) jääb fotograafidele ja disaineritele meelde just oma sinisilmsusega. Viimane ei ole meeltmööda raisakotkalikele, juba kogenud modellidele, kes teda kadedusest punnis silmadega piidlevad. Piitspeenikesed ilukirurgia sõltlased Sarah (Abbey Lee) ja Gigi (Bella Heathcote) teevad uustulnukast kiiresti oma sihtmärgi. Kahe poole vahel lipitseb ka salakaval meigikunstnik Ruby (Jena Malone). Et naiste-vahelisele kiresõjale puhkust anda, põikab tegevustik poodiumitelt ja riideproovidest aeg-ajalt ka kurjakuulutavasse motelli-atmosfääri, kus askeldab vihaprobleemidega Hank (Keanu Reeves).
Aprillis jõudis ekraanidele teinegi analoogne linateos – Taani režissöör Mads Matthieseni «Modell», mis kujutas Pariisi moemaailma pahupoolt. Refni puhul on tunda suuremat loomingulisust brutaalsete lahenduste osas. Klassikaliste kombinatsioonide juurest nagu modelli ja fotograafi armuafäärid või alkohoolikutest motellipidajate vägistamiskatsed, on Refn edasi liikunud teatava girl-on-girl-action’i ning nekrofiilsete kalduvuste kujutamise juurde. Kiskjalikult moraalitud tegelased ning mentaalselt pingeline atmosfäär ei loo küll alust tugevaks filmiks, ent vähemalt on toimuval võime närve kõditada.
Refnilt ei saagi oodata armsust. Veri ja julmus on osa režissööri filmide esteetikast. Süngelt grotesksed olukorrad ning tegelaste olematu moraalitase loovad toorusega laetud terviku, millest on keeruline leida helgust või üldinimlikku eetikat. Film rõhub siiski valupunktidele nagu kadedus, piiritu eneseimetlus ja suutmatus näha välisest kaugemale. Ekstreemsete lahenduste läbi esitab Refn oma mängulise moraaliloengu ning tuletab meelde pealiskaudse maailmavaate ohtlikkust.
«Neoondeemoni» tugevaimaks küljeks jääb siiski kunstiline teostus. Neoontuledes särav linateos tuletab meelde Gaspar Noé klassikut «Enter the Void». Noéi ning Refni vahelisi paralleele on teisigi. «Neoondeemonis» astub üles Noéi viimases filmis, «Armastuses», debüüdi teinud näitleja Karl Glusman. Kui «Armastuses» mängis Glusman armuvalus vaevlevat noormeest, siis «Neoondeemonis» kehastab noor näitleja filmi ainsat südametunnistusega tegelast – fotograaf Deani.
Lisaks samale näitlejavalikule iseloomustab nii Noéi kui Refni viimast filmi intellektuaalset panust igatsev dialoog. Osalt on kõneline üksluisus mõlema linateose puhul mõistetav. «Armastus» paneb põhirõhku seksile ning «Neoondeemonis» piirduvad vestlused enamasti välimuse teemadega. Kui reaalsuses on võimalus toppama jäänud vestluse juurest põgeneda või viimast elavdada, siis kinosaalis tuleb venivad minutid ära tiksuda. Samas on tuimestavad repliigid vajalikud, et kujutatava maailma tühjust edasi anda. Dialoogi-vabadel hetkedel loob aga tümpsuvat taustamelu Cannes’i filmifestivalil parima helilooja tiitli saanud Cliff Martinez.
«Neoondeemon» pole stsenaristiline pärl, ent lisaks kunstilisele eriefektide- ja valgusemängule saab vaataja siiski kaasa elada noore tüdruku hingelise süütuse läbipõlemisele. Ehk ka mõelda, kas armutu ja võimuvõitlusest läbi imbunud maailm on pelgalt filmitrikk või reaalsuse vindiga representatsioon. Ja kui nii, siis kas see on tõesti maailm, mille poole püüelda ja millest iga hinna eest kinni haarata.
«Neoondeemon» («The Neon Demon»)
USA, Taani, Prantsusmaa (2016)
Režissöör: Nicolas Winding Refn
Osatäitjad: Elle Fanning, Karl Glusman, Keanu Reeves jt.
Kinodes alates 14.07.2016