«Neoondeemoni» tugevaimaks küljeks jääb siiski kunstiline teostus. Neoontuledes särav linateos tuletab meelde Gaspar Noé klassikut «Enter the Void». Noéi ning Refni vahelisi paralleele on teisigi. «Neoondeemonis» astub üles Noéi viimases filmis, «Armastuses», debüüdi teinud näitleja Karl Glusman. Kui «Armastuses» mängis Glusman armuvalus vaevlevat noormeest, siis «Neoondeemonis» kehastab noor näitleja filmi ainsat südametunnistusega tegelast – fotograaf Deani.
Lisaks samale näitlejavalikule iseloomustab nii Noéi kui Refni viimast filmi intellektuaalset panust igatsev dialoog. Osalt on kõneline üksluisus mõlema linateose puhul mõistetav. «Armastus» paneb põhirõhku seksile ning «Neoondeemonis» piirduvad vestlused enamasti välimuse teemadega. Kui reaalsuses on võimalus toppama jäänud vestluse juurest põgeneda või viimast elavdada, siis kinosaalis tuleb venivad minutid ära tiksuda. Samas on tuimestavad repliigid vajalikud, et kujutatava maailma tühjust edasi anda. Dialoogi-vabadel hetkedel loob aga tümpsuvat taustamelu Cannes’i filmifestivalil parima helilooja tiitli saanud Cliff Martinez.
«Neoondeemon» pole stsenaristiline pärl, ent lisaks kunstilisele eriefektide- ja valgusemängule saab vaataja siiski kaasa elada noore tüdruku hingelise süütuse läbipõlemisele. Ehk ka mõelda, kas armutu ja võimuvõitlusest läbi imbunud maailm on pelgalt filmitrikk või reaalsuse vindiga representatsioon. Ja kui nii, siis kas see on tõesti maailm, mille poole püüelda ja millest iga hinna eest kinni haarata.
«Neoondeemon» («The Neon Demon»)
USA, Taani, Prantsusmaa (2016)
Režissöör: Nicolas Winding Refn
Osatäitjad: Elle Fanning, Karl Glusman, Keanu Reeves jt.
Kinodes alates 14.07.2016