Trainspotting ehk suu nagu šoti s***auk

Ei taha elektrilist kaaneavajat: Trainspottingu peategelane Mark Renton ( Ewan Mc. Gregor) elu eest jooksmas

FOTO: outnow.ch

Viimaste päevade üks popkultuuri põrutavamaid uudiseid on olnud, et vaadata saab tuleva aasta veebruaris linastuva filmi «T2: Trainspotting» treilerit. Selles klipis küll erilist informatiivsust ei ole: 20 aastat vanemaks saanud peategelased seisavad perroonil. Vananemises on aga sageli ka midagi kurba, eriti kui vananevad intensiivikud, kes on ju narkomaanid, aga mitte sellest pole meil nii väga juttu.

«Trainspotting» oli hilisema Oscari-võitja Danny Boyle'i lavastatud kultusfilm Irvine Welshi samanimelise romaani põhjal ning rääkis see viie Šotimaal, Edinburghis elava heroiinisõltlase elust. Kuulsaks on saanud ja ajalukku on kirjutatud selle iseenesest lootusetuna paista tahtva filmi kõige lootustandvama peategelase Mark Rentoni (mängib Ewan McGregor) sõnad: «Choose life. Choose a job. Choose a career. Choose a family. Choose a fucking big television. Choose washing machines, cars, compact disc players, and electrical tin can openers. Choose good health, low cholesterol and dental insurance… But why would I want to do a thing like that? I choose not to choose life: I choose something else. And the reasons? There are no reasons. Who needs reasons, when you've got heroin?»

Niimoodi kõneleb Renton ja osutab ühtlasi sellele, et ta ei taha endale normaalse inimese elu, ta ei taha perekonda, karjääri, pesumasinat jne, sest milleks talle see kõik, kui tal on heroiin. Peab ütlema, et see film võib panna heroiini järele isutama küll, sest kui tüübid pärast heroiinipauku oma õndsas seisundis läbi põranda vajuvad, siis on selles kõiges muidugi midagi üksjagu ligitõmbavat. Renton püüdis küll ka Londonis kinnisvaramaaklerina kätt, kuid pöördub kohanemisraskuste tõttu siiski kodulinna tagasi.

Tagasi üles