Soomes, kus elab viis miljonit inimest ja on 3,3 miljonit sauna, on avalik saunakultuur olnud aastakümneid varjusurmas. Veel 1960ndatel oli põhjanaabrite pealinnas üle saja avaliku sauna. Surmahoobi lõi linnasaunale aga kanalisatsiooni areng, sest kaasaegne torustik võimaldas vannitubade ehitamist ning vajadus end kodust väljas pesemas käia kadus ja asendus mugavusega.
Viikingist filminäitleja ehitas merele miljoneid maksnud avaliku sauna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatamata sellele olid üksikud allesjäänud linnasaunad elanike seas siiski populaarsed. Mais sai nüüdisaegne avalik saun Helsingis uue tähenduse – avati poolenisti merele ehitatud arhitektuuripärl saun-restoran Löyly.
Selle taga on Soome noorema generatsiooni tuntuim filminäitleja, kultussarjas «Viikingid» («The Vikings») mängiv Jasper Pääkkönen ja tema hea sõber, parlamendiliige Antero Vartia. Tegusad mehed ei kartnud riskida ja ostsid aastaid käest kätte liikunud mereäärse saunaprojekti. Helsingi linn ohkas kergendatult, sest selleks ajaks oli juba kuus aastat otsitud hulljulgeid investeerijaid, kes rajaksid mereäärsesse Hernesaari piirkonda avaliku sauna.
Kaks investorit loobus, sest rannale ehitamine on äärmiselt keeruline ja kallis ettevõtmine. Keskkonnaaktivist Pääkkönen ja rohelise poliitika eest võitlev Vartia nägid selles aga ainulaadset võimalust rääkida kaasa linnaplaneeringus ja jätta endast jälg tulevastele põlvedele.
«Meile avanes erakordne võimalus ehitada nii erilisse piirkonda, Helsingi ranna-ala paraadpaika, mis muudab meie merepiiri. Meil on väga vähe nn postkaardiehitisi, mida maailmas tuntakse, mõned kirikud ehk välja arvatud. Mõte, et siia jääks meist jälg, mis püsib ka siis, kui meid siin enam ei ole, oli paeluv, kord elus avanev võimalus. Loodetavasti saab sellest ehitisest tulevikus üks meie linna tunnuseid. On oluline, et Helsingi linnaametnikud ja arhitektid meie projekti kõrgelt hindavad ning toetavad ja kiidavad. Seda kutsutakse juba linna kroonijuveeliks,» rääkis Pääkkönen intervjuus Postimehele.
/nginx/o/2016/08/02/5679821t1h3e3d.jpg)
Löyly arhitektid on büroost Avanto Architects Ltd. Pääkkönen naerab, et arhitektide Ville Hara ja Anu Puustineni ideed olid nii hullumeelsed, et normaalsed investorid ja ehitajad ei tahtnud väljakutset vastu võtta. Suures osas on hoone reaalselt välja kukkunud selline, nagu esialgu paberile joonistatult.
«Enamik pidas meid täielikeks külahulludeks, et sellega kaasa läksime. Kui oleksime valinud teistsuguse arhitektuurilise lahenduse ja puidu ning terase asemel muu ehitusmaterjali ning oleksime loobunud terrassi ehitamisest kaheksa meetri ulatuses merele, siis oleksime ehitusega lõpetanud varem ja kaks miljonit eurot odavamalt,» muigab näitleja. «Aga siis olnuks see igav tavaline ehitis.»
Löyly maksumusest ei tee Pääkkönen saladust – täpselt 6,3 miljonit eurot. Investoreid ehk omanikke on kaks – tema ja Vartia. See on teadlik valik, et otsustajateks oleksid vaid nemad. «Exceli tabelis ei ole lihtsalt võimalik lahti kirjutada, et andke meile pisut üle miljoni euro juurde, sest me tahame ehitada merele ulatuvat terrassi, ja meile tundub, et kui müüme nii ja nii mitu suve x-arv hamburgereid ja õlut, siis äkki teenime selle tasa. Me ei tahtnud tuua siia teisi rahastajaid, sest tahame ise otsustada, kuidas raha kasutada ja millist hullust ette võtta.»
/nginx/o/2016/08/01/5678153t1h444b.jpg)
Küsimusele, kas aasta kestnud ehituse jooksul ööuni ka häiritud oli, vastab ta rahulikult: «Minul mitte, aga Anterol küll. Tema on realist, mõtles sellele, mida ette võtta, kui midagi juhtub või ei toimi. Mina olen rahulikum ja optimistlikum, olin kindel, et kõik probleemid lahenevad viisil või teisel.»
Kui hoone olnuks lihtsama ülesehituse ja materjalilahendusega, siis valminuks see kiiremini. Kompleksi materjalid on puit ja teras. Tänu Soome start-up-firma Nextimber patenteeritud termomehaanilisele ehk kuumpressitud lähenemisele sai kasutada muidu seismajäävat puitmaterjali. Lühikesed või õhukesed puujupid, mis heal juhul kõlbaksid küttematerjaliks, on kokku pressitud. Selle tulemusel on valminud hooldusvabad ja vastupidavad FSC-sertifikaadiga lauad, mida hoones on umbes üheksa kilomeetri jagu. Puitu hoiavad koos teraskonstruktsioonid. Arhitektid mõtlesid välja ka huvitava pinnastruktuuri, mille tarvis tekkis lausa uus, tõlkimatu sõna «hulmu», mis on ehitatud 6000 erisuguse vormiga nummerdatud puutükist.
«Puit annab pehme, sooja ja lihtsalt juurdepääsetava tunde. Kuna arhitektuuriliselt on see väga eriline nurgeline hoone, mõjuks muu materjal külmalt ja eemalepeletavalt. Me ei ole puitu teadlikult töödelnud, sest soovisime, et ajakulg oleks näha ja värv muutuks päikesevalguses väärikalt halliks. See kuulub arhitektuuri juurde – idee looduslikust kulumisest on ju nii võluv,» sõnab Pääkkönen.
/nginx/o/2016/08/01/5678155t1hcc5e.jpg)
Filminäitlejale ja parlamendiliikmele kohast punase vaiba avamist ei toimunud, isegi pressiteadet, et uksed on nüüd lahti, välja ei saadetud. Ühel maikuu hommikul otsustati, et täna on see päev, ja jäädi esimest klienti ootama, kas ta üldse tuleb, ei olnud kindel. «Avasime kell 12, esimene klient tegi ostu minut hiljem,» muigab Pääkkönen.
Niisama ei ole mõtet uksest sisse astuda, sest saunajataid on palju. Pääkköneni sõnul on põhjus lihtne – varem ei ole Helsingi kesklinnas olnud võimalik külastada puuküttega traditsioonilist sauna, millest pääseb otse merre ujuma. «Inimesed tulevad siia kui suvilasse, siin tekib tunne, et oled maal. Vaatad avamerd, käid saunas, ujud, sööd ja jood, puhkad. Sellist vaadet ja võimalusi ei ole siin linnas kusagil mujal. Lisaks asume linnakärast eemal, mistõttu on meie juures paljudele pelgupaik,» arvab ta.
Sauna on mõistlik aeg internetist broneerida. «Meil on kolm sauna – kaks tavalist puuküttega ja suitsusaun. Suitsusauna ja ühe puuküttega sauna kerised on Löylysse spetsiaalselt ehitatud ja kaaluvad 7 tonni. Kolmandas saunas on legendaarse kerisefirma IKI suurim kunagi valmistatud puudega köetav keris. Meil on maailma suurim päris IKI-keris, suurem on ainult Venemaa presidendil Vladimir Putinil, kuid see ei loe, sest tema oma on elektriline,» naerab Pääkkönen. Saunaks on tavaliselt ette nähtud kaks tundi, mis tema sõnul on saunatamiseks täiesti piisav. Kahetunnine saunapilet maksab 19 eurot, alati saab lisatunde juurde osta.
/nginx/o/2016/08/01/5678131t1hd18c.jpg)
Tohutu populaarsus on juba jätnud ka oma jälje. Pühapäeva hommikul kihutasid Hernesaari suunas kõrgendatud valmisolekus tuletõrjemasinad, sest maist töös olnud sauna üks keris kuumenes üle ja hakkas suitsema, põleng hoiti ära, inimesi saunas sel ajal ei viibinud. Terrassil ja kohvikus aega veetnud inimesed evakueeriti. Üks kolmest saunast on nüüd rivist väljas, sellele tuleb tegevusluba uuesti taotleda. Teised kaks aga töötavad kenasti edasi.
Kompleksi ehitasid nii soomlastest kui ka eestlastest ehitajad ja üks eesti mees soovis ka edaspidi oma tööelu Löylyga siduda. «Tema töötab meil nüüd saunakütjana.»
Pääkköneniga jutuajamise käigus selgub, et Eestiga on sellel populaarsel paigal veel teinegi, kaudsem side. Nimelt on näitlejat kõikjal maailmas ringi rännates inspireerinud üllatuslikult vaid üks mereäärne ehitis ja see on Tallinnas asuv restoran NOA.
«Parim näide, et mere äärde ehitamine toimib. See ei loe, et kesklinn on kaugel, sest meri tõmbab alati enda poole,» ütleb Pääkkönen.
Tõsijutt, sest juulikuu lõunases leitsakus ei leidu Löyly terrassilt vaba lauda. Löylys kehtib omanike kehtestatud kord – laudu ette broneerida ei saa. See laieneb ka neile endile. «Me tahtsime, et kõigi lähtepositsioon oleks sama, siin peab olema mõnus ja pingevaba ning kõik on teretulnud. Terrassile mahub tuhat inimest, päevas võib siit läbi käia 3500 külastajat, kiired söövad aeglased välja,» selgitab Pääkkönen.
Muide, optimistlikud tuhat klienti päevas prognoosib ka kordi väiksemas Tartus asuva Eesti Rahva Muuseumi uues hoones avatav 164-kohaline restoran, mis avab uksed oktoobris.
Aga tagasi Löyly juurde. Siinse restorani menüü on lihtne: salatid, hamburgerid, lõhesupp ja põdraliha, kallim praad maksab 19 eurot. Tellimusi võetakse letis, lauast teenindamist ei toimu ja praegusel ilusal suvisel ajal tuleb arvestada, et järjekorrad on pikad.
«Kuna köök müüb tuhat portsjonit päevas, mis on väga suur kogus, siis peab menüü olema lühike. Paljud meie külastajad viibivad siin terve päeva – tulevad hommikusöögile, teevad pärast seda mõned tunnid sülearvutiga tööd, siis on aeg süüa lõunat, pärast seda jälle mõned tunnid tööd, peetakse koosolekuid, juuakse klaas õlut ning ongi õhtusöögi aeg. Me ei tee ettekirjutusi, kui külalised soovivad siin niisama olla ja mere ääres aega veeta, aga palun,» räägib ta.
Näitleja ja hävimisohus kalade eest võitleja kritiseerib Helsingi senist linnaplaneerimist, mis on jätnud mereala kasutamata. «Helsingi ja Tallinn on selles mõttes sarnased linnad, et ei ole osatud seda imelist mereäärset pinda ära kasutada. Võiks olla iseenesestmõistetav, et rannaalale luuakse inimestele kohti, kus nad saavad aega veeta ja päevi nautida. Lisaks ei ole meil randumiskohti jahtidega tulijatele, kes nende olemasolul saaksid oma veesõidukitelt korraks maale kasvõi kohvi jooma tulla. Inimene tunneb aegade algusest end mere läheduses hästi, hing puhkab, siin on rahustav, kaunis ja paeluv.»
Löylysse on tee leidnud paljud Helsingi elanikud, kes avastavad oma kodulinnale uuest vaatenurgast avanevat vaadet. «Siin on siiani tööstusmaastik, kuhu linnaelanikel pole asja olnud. Suured laod lammutatakse paari aasta pärast ja siia ehitatakse uuselamurajoon, kuhu kolib kuus tuhat inimest. Mulle tundub juba praegu, et sellest saab linna uhkeim elurajoon,» on Pääkkönen veendunud.
Tema ise veedab pärast paarinädalast puhkust järgmise aasta suures osas hoopis Iirimaal, Dublinis, kus toimuvad telesarja «Viikingid» viienda hooaja võtted. «Muudele töödele ei saa ma isegi mõelda, sest filmime viis päeva nädalas. Ootan pikisilmi aega, mil saabuvad korralikud sügistormid ja inimesed naudivad meie saunas kaminatuld ning tormist vahutavat merevaadet. Siin Löylys saan ma ka ise nädalalõppudel sama teha.»
Saun-restoran Löyly
Hernesaarenranta 4, Helsingi
Arhitektid: Ville Hara ja Anu Puustinen, Avanto Architects Ltd.
Omanikud: Jasper Pääkkönen ja Antero Vartia
Saunapilet: 19 eurot
Hoone teraskarkass, kai ning terrassi konstruktsioonid toodeti Viljandi Metall AS tütarettevõttes VMT Tehased AS, paigaldustöö tegi firma Soome tütarettevõte VMT Steel OY.
www.loylyhelsinki.fi