Margus Tabor: haiget saamise kartus teeb taltsamaks

Hetk enne etendust seisab vaatab Margus Tabor publikut kõrvalt. Endal kerivat iga jumala õhtu peas sama fraas: «Jessukene, miks te nüüd siia tulite? Mul ei ole ju midagi õieti pakkudagi. No esmalt ütlen tere ja siis…?» Foto: Erakogu

Hiiumaa üliedukas suvelavastuses «Mamma lood», mis meelitab lugude sünni- ka mängupaika rahvast üle Eesti, toob hiidlasest näitleja Margus Tabor publiku ette omaenese mälupildid. «Nii ma neid mäletan, ja kuigi proove pole lavastusega kordagi tehtud, olen nende lugudega treeningus olnud juba pea 40 aastat,» muheleb ta. Arter käis Suuremõisas minevikku vaatamas.

Kui teaksime juba ette, et meie lapsepõlve lood meile ühel päeval leiva lauale toovad, kas elaksime siis seda aega kuidagi teisiti? Ilmselt mitte, sest elu ju välja ei mõtle. Tagantjärele õpetlikumaks võib lood kirjutada ometi, ent seegi vajab kogemust ning ehk ka ühe põlvkonna manalateed. Kuid lapsepõlvelugude ülestähendamine ning kas või õhtujutuks pere pisematele rääkimine pole sugugi mitte kehv plaan. Nii on Margus Tabor saanud pea kogu oma täiskasvanuelu lihvida jutustamisoskust. Meie vestluse käigus saabki kiiresti selgeks, et tema räägitud mamma lugude publikumenu pole lihtsalt juhus – sedavõrd muhevärvika sõnakuue saavad tema elulised juhtumised.