Elurõõm enne surma

Dirigent mihhail Gerts "Reekviemi" proovis Foto: Valdis Gaulins

Mozarti viimaseks heliteoseks jäi «Reekviem» ehk surnumissa. Ta ei jõudnud seda enne surma päris lõpuni kirjutada ega ka laval näha. Birgitta festivali asutaja ja kauaaegne kunstiline juht Eri Klas, kes veebruaris meie hulgast lahkus, otsustas eelmisel aastal koos Tallinna Filharmoonia direktori Margit Tohver-Aintsiga, et tänavuse Birgitta festivali omalavastuseks saab Mozarti «Reekviem». Lavastus tõotab tulla eriline, kahjuks Klas selle lavale toomist aga ei näinud.

Mihhal Gertsi sõnul, kes on Birgitta festivalil lavastuse «Reekviem… ja elu enne» muusikaline juht, kõlavad surm ja surnumissa  üsna kõhedust tekitavalt, aga tegelikult ei ole tegemist üldse masendava või kurva teosega. Igal asjal siin elus on kaks külge. Ka metsikus kurbuses on midagi helget. Lavastuse pealkiri «Reekviem… ja elu enne» annab tegelikult vihje, et fookuses ei ole ainult surm. Meie eesmärgiks oli luua lavastus, mis oleks sama helge ja elurõõmust pulbitsev nagu Mozarti muusika valdavalt,» selgitab Gerts.

Dirigendi sõnul lööb «Reekviemi» lavastuses kaasa väga rahvusvaheline kamp. «Lavastajaks on Joël Lauwers, kes on pärit Belgiast, draamanäitleja Mireille Mossé on Prantsusmaalt, solistid on pärit nii Eestist Jaapanist kui ka Saksamaalt, orkester on Eestist ning koor on Lätist.