Filmilindifestival kutsub Järva-Jaani klassikuid nautima

Aurelia Aasa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järva-Jaani filmilindimuuseum.
Järva-Jaani filmilindimuuseum. Foto: Kino Sõprus

Sel laupäeval, 20. augustil, toimub Järva-Jaani kinomuuseumis esmakordselt filmilindifestival. Eriliseks filmielamuseks on kinoruumideks valitud muuseum ja kinotelk vanatehnika varjupaigas. Magusate filmielamuste kõrval on võimalik osa võtta ka Andres Kautsi animatsioonitöötoast, pinksiturniirist ja viktoriinidest. Saunasõbrad saavad leili visata ning avatud on kinopuhvet. Ees ootab tõeline filmigurmaanide paradiis.

Festivali idee sai alguse armastusest filmilindi vastu. Andres Kautsi sõnul tuleb viimane ajaloost ja traditsioonist – filmilindi pilt on ikkagi teistsugune. «See, kes ta on parem või halvem, sõltub iga inimese maitsest, aga lindil on iseloom sees. Neile, kes filminduse tagatoaga kokku puutuvad, on filmi lindilt näitamine teine asi. Lindi sädelus ja värelus tekitavad sooja ja romantilise tunde.»

Sama armastust loodetakse festivalil ka publikusse süstida. «Lindilt filme vaadates saab aru, et filmi kandmiseks on erinevad meediumid. On oluline, kuidas ja kus filmi vaadata. Arhiivis on vanad lindid, mis on läbi käinud erinevatest kohtadest ja mille täketes peitub ajalugu.»

Derek Jermani eksperimentaalne linateos «Blue» (1993) on isegi üks neist filmidest, mille kohta on öeldud, et viimast ei saagi digipildi pealt vaadata – terve film on suur sinine kaader, millele on loetud peale Jermani mõtted ja visioon elust. «Digipildina on «Blue» staatiline sinine pilt. Filmilindil hakkab see elama.»

Filmilindifestivali repertuaar on kokku pandud Järva-Jaani kinomuuseumis olnud filmide põhjal. Valimisprotsessi ajal tuli ette ka lõbus vahejuhtum – listis olnud filmi «Capablanca»  peeti ekslikult romantiliseks kultusteoseks «Casablanca» (1942). Kui viimane oli juba välja reklaamitud, selgus, et arhiivis oli siiski «Capablanca» – 1987 aasta linateos kuuba maletajast ja kunagisest maailmameistrist José Raul Capablancast, kes mängis ka Paul Keresega. «Capablanca» jutustab mehe elust ajal, mil ta reisis Venemaale ja armus balletitantsija Sashasse. Juhuse läbi on nüüd filmiprogrammis nii USA romantiline klassik kui ja Kuuba ja Nõukogude Liidu koostöös valminud malemänguri armastuslugu.

Lisaks kuuluvad filmiprogrammi «Alhambra kaunitar» (1989), «Diskotantsija» (1982), «Stalker» (1979), «Viini postmark» (1967), «King Kong on elus» (1986) ja «Zorro» (1975). Sekka pakutakse ka mitmeid lühi- ja lastefilme.

Kui kõik läheb ootustepäraselt võib festivali oodata ka järgmisel aastal!

Rohkem infot leiab Sõpruse koduleheküljelt ja Facebookist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles