Tallinna Ülikooli kirjastuse uue sarja „Bibliotheca artis poeticae“ avateoseks on Martin Opitzi „Raamat saksa luulekunstist“.
Uue kirjandusmanifestide sarja avab üks mõjukamaid tekste Eesti kultuuriloos
„Eesti humanitaarses tõlkekirjanduses on oluline lünk: nimelt kunsti- ja kirjandusmanifestid, mis on ülimalt olulised Euroopa kultuuri arenguloos, on tõlgitud üksnes katkendlikult ja need tõlked ei moodusta ühtset narratiivi,” selgitab sarja algataja, professor Mihhail Lotman. Selle lünga täitmiseks loodud TLÜ kirjastuse raamatusarja „Bibliotheca artis poeticae“ kolleegiumisse kuuluvad lisaks asutajale Eneken Laanes, Maria-Kristiina Lotman, Ülar Ploom, Rein Raud ja Märt Väljataga.
Sarja avateoseks on Martin Opitzi „Raamat saksa luulekunstist“, mille tõlkisid, kommenteerisid ja varustasid saatesõnaga Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau.
Marju Lepajõe on teose kohta märkinud: „Martin Opitzi (1597‒1639) „Raamat saksa luulekunstist“ (1624) on üks mõjukamaid teoseid Eesti kultuuriloos ja võiks olla aukohal igas koduraamatukogus. Opitzi vaated inspireerisid 17. sajandil kirjutama esimesi eestikeelseid värsse ja need on kujundanud eesti luulet tänase päevani – ligi nelisada aastat. Ent selles haruldases väljaandes võib otsida ka tulevikku, sest lugeja leiab Opitzilt vastuseid kõige põletavamatele küsimustele: Mis on luule? Kust see pärineb? Kuidas seda kirjutada? Milline haridus peaks luuletajal olema? Miks luule on tõsisem nähtus kui ajalugu? Kuidas puhastada „võssa kasvanud poeetilisi metsi“? Traktaadi eesti tõlke koos põhjalike kommentaaridega on ette valmistanud klassikalised filoloogid ja valdkonna parimad asjatundjad Eestis.“
Sari „Bibliotheca artis poeticae“ on mõeldud kirjanduse ja kultuuri eriala tudengitele ja uurijatele, samuti laiemale intelligentsete lugejate ringile.