Kino Sõprus viib vaataja uneleva Pariisi romantilisse lummusesse

Audrey Hepburn filmis «Naljakas nägu». Foto: Kaader filmist.

Kino Sõprus toob vaatajani seitse kultusfilmi Pariisi lummusest. 25. – 31. augustini toimuv retrospektiiv «Igavene Pariis» viib vaataja unelevalt nostalgilistele romantikamaale, mis eksisteerib vaid unistustes.

Näitamisele tulevad Jean Vigo «L’Atalante» (1934), mis on suur armastuslugu jõelaeval sõitvast noorpaarist, kelle õnnelikku mesinädalasse sekkub saatuslikul kombel linn. Suhte tasakaalustavaks kolmandaks rattaks on igavene mässaja Michel Simon.

Miles Davisi loodud legendaarne soundtrack juhatab Jeanne Moreau samme Pariisi öistel tänavatel Louis Malle film noir’i meistriteoses «Lift tapalavale» (1958).

Jean-Pierre Léaud hiilgab Jean Eustache’i ligi neljatunnises kultusfilmis «Ema ja libu» (1974). Linateos koondab endasse Pariisi intellektuaalide eksistentsiaalse maailmavalu lõputu iroonia ning laialivalguvad filosoofilised vestlused naise ja mehe suhetest.

1970. aastatel oli Pariis ultramoodsa linnaplaneerimise fookuses. Maniakaalselt lammutati vana ja ehitati uut. Marco Ferreri kritiseeris ja ironiseeris uue ning vana aja kokkupõrke üle lustlikus vesternis «Ärge puutuge valget naist» (1974). Sündmused leiavad aset südalinnas tohutus liivaaugus, kuhu kohe pärast filmivõtteid hakati rajama Les Halles’i kvartalit ja ostukeskust. Vesterni peaosades säravad Catherine Deneuve, Marcello Mastroianni ja Michel Piccoli.

Ameeriklased haaravad linna oma embusse Stanley Doneni filmis «Naljakas nägu» (1957). Pariisi vasakpoolsetest filosoofilidest huvitunud ameeriklasest raamatukoi meelitatakse tippmoe maailma – ja ka armuma Pariisi linna. Filmi südametemurdjana laulab ja tantsib Fred Astaire ning kangelannana särab igikütkestav Audrey Hepburn.

Disney koguperefilmis «Aristokassid» (1970) satub aristokraatidest kassiperekond  ebamugavate juhtumite tõttu kaugele oma luksuslikust kodust Pariisi parimas linnaosas. Seejärel tutvuvad nad aga Pariisi katustel jämmiva vinge kassibändiga ja hulkuvate kasside kuninga, sarmika Thomas O’Malleyga. Armastus ja Pariis!

Filmiseeria krooniks on kriminaalfilmide pärl, Jacques Beckeri «Käed eemale noosist!» (1954), mis sukeldub Pariisi süngesse allilma. Oma aja kultusnäitleja Jean Gabini kehastatud tegelases materialiseerub linna hämarate põiktänavate lootusetus ja saatuslik ükskõiksus. Linn hoiab kurjategijaid kindlalt oma haardes ning põgenemisteed ei ole. Öö läbi kestnud klaperjahi lõppedes naaseb Gabini kehastatud Max oma lähtepunkti – restorani, kus ta on püsikunde, ning tellib ükskõikselt tavapärase prae.

Täpset kava vaata Sõpruse koduleheküljelt.