:format(webp)/nginx/o/2015/04/17/3971789t1h8bfc.jpg)
Septembri esimesel nädalal algaval festivalil Draama esitletakse aastaraamatut Teatrielu 2015 ja artiklikogumikku «Vaateid eesti nüüdisteatrile».
Teatrielu aastaraamat pakub sisukaid dialooge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatrielus keskendutakse sel korral tavapäraste arvustuste, ülevaadete ja portreelugude asemel dialoogile, kus vestluspartneriteks erinevate kunstnikupositsioonidega tegijad: ühelt poolt lavastajad, etenduskunstnikud, teiselt poolt kriitikud. Nii vestlevad omavahel Juhan Ulfsak ja Hedi-Liis Toome, Anne Türnpu ja Madli Pesti, Sveta Grigorjeva ja Ott Karulin, Luule Epner ja Lembit Peterson, Laura Mets, Mirko Rajas ja Anne-Liis Maripuu, Mart Kangro ja Jim Ashilevi, Maike Lond Malmborg ja Riina Oruaas, Ene-Liis Semper ja Ott Karulin.
Jutuajamiste teemaulatus on olnud kõnelejate valida, palvega, et kõnelusi ilmestaksid näited 2015. aasta uuslavastustest. Lisaks on raamatu koostajad Ott Karulin ja Leenu Nigu pakkunud vestlejatele viis olulist märksõna: 1) teater kui rännak, kulgemine; 2) negatiivsuse poeesia ja esteetika; 3) tühjus, paus laval; 4) sugu, soostereotüübid ja nende murdmine Eesti teatris; 5) rahvus, rahvusvahelisus ja rahvusülesus Eesti teatris.
Vestlustele järgneb teatriaasta pildiline ülevaade, kuhu on koondatud Siim Vahuri, Rünno Lahesoo ja Mats Õuna isiklik fotoreportaaž ehk valik 2015. aasta kõige meeldejäävamatest teatrihetkedest. Mäluosas käsitleb Heili Einasto kahte Estonias lavastatud «Kratti»: Rahel Olbrei 1944. aasta ja Marina Kesleri 2015. aasta versiooni.
Aastaraamatu lõpetab kroonikaosa, mille on koostanud Tiia Sippol (Eesti Teatri Agentuur). Raamatu keeletoimetaja on Mari Tuuling, kunstnik Kersti Tormis. Väljaandjad Eesti Teatriliit ja Eesti Teatri Agentuur.
Teatrielu 2015 väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.
Artiklikogumik «Vaateid eesti nüüdisteatrile» sisaldab 12 artiklit, mille autorid vaatlevad teatrinähtusi ja -suundumusi Eesti taasiseseisvumisest kuni 2000. aastate lõpuni, keskendudes sel ajajärgul toimunud muutustele ja uutele ilmingutele. Kogumikust leiab nüüdisteatri üldisemat laadi kaardistusi ja mõne valdkonna (nt nüüdisaegne tants, teater noorele vaatajale, lavakujundus, teatriharidus) ülevaatlikke käsitlusi, aga ka kitsama fookusega kirjutisi lavastajapositsiooni muutumisest, uue meedia kasutamisest teatris, tehnoloogilisest teatrist, postmodernismijärgse teatri esteetikast jm. Nendel teemadel arutlevad kogumikus Jaak Rähesoo, Luule Epner, Heili Einasto, Evelin Lagle, Liina Unt, Riina Oruaas, Andrus Laansalu, Anneli Saro, Madis Kolk, Kirsten Simmo, Katri Aaslav-Tepandi, Madli Pesti ja Ott Karulin.
Artiklikogumiku koostajad ja toimetajad on Luule Epner, Riina Oruaas ja Madli Pesti. Raamat on ilmunud Tartu Ülikooli Kirjastuse sarjas Studia litteraria Estonica.