Kas Eesti filmi uus energia?

Einar Kuusk filmis «Ameerika suvi». Foto: Kaader filmist

Debütant Rain Rannu on toonud kinodesse teose, mida võib nimetada madalaeelarveliseks sõltumatuks filmiks.

Rannu on «Ameerika suve» reklaaminud ka kui guerilla-meetodil tehtud linateost. Selliseid filme on oma loomingu alguspäevadel vändanud mitmed tänapäeva tipplavastajad, näiteks Spike Lee, Robert Rodriguez ja Darren Aronofsky. Ka trash-filmide legend Ed Wood tegi suuresti kõik oma filmid meetodil, mis põhines eelarvestamata improviseerimisel, pannes võttemeeskonna raskesse olukorda: kunagi ei võinud teada, mida «hullumeelne geenius» järgmiseks päevaks või isegi tunniks oli planeerinud. Kuuldavasti oli selline anarhistlik töömeetod mõistuse halvanud tervel võttemeeskonnal.

Ma ei toonud Woodi näiteks mitte sellepärast, et teda ja Rannut kuidagimoodi võrrelda või siis seada küsimuse alla tema meeskonna mentaalne tervis. Ma ei taha ka alustada mõtteavaldusega, et sellisel meetodil – pole kulutatud sentigi maksumaksja raha – tehtud film nõuab mingit erisuhtumist või teistsugust pilku. Film on film ja ühe Eesti komöödiana tuleb seda tervitada valjuhäälselt kas või sel põhjusel, et tulemus on oodatust parem.